Thursday, May 29, 2014

Uus mobiilirakendus või -teenus?

Tundub, et meil oleks hädasti vaja uut nutirakendust, sest teatavas olukorras haarab
noormees legoklotsi kõrva juurde: Allooo! Kakamä. Pässu tuli. Jaa. Aitäh!




Sunday, May 25, 2014

Rannahooaeg täies hoos

On tõeline meresujumise aasta, sest juba kolmandat päeva ei saa me kuidagi mere äärde minemata jätta. Ja mitte mina üksi pole mingi ullike, kes vette sukeldub, vaid sukeldub ka Marten. Nii uskumatu, kui see ka pole, on merevesi nädalase kuumaga jõudnud pea 20 kraadini, olles seega täiesti ujutav, isegi maatuulega. Marteni viiti: "Nii paras on".
Kui 23. mai õhtul kell 8 olime rannas ilmselgelt kahekesi, oli laupäeval-pühapäeval suvitajaid juba rohkem. Mis mulle mere ääres eriti meeldib, peale selle, et on meri ja tuul ja lainete loksumine ja männilõhn, hõikavad linnud ja lennukijutid taevas, meeldib see, et mere ääres tekib nö oma kontingent. Need, kes on sinna juba korra sattunud, satuvad kindla peale uuesti. Jälle näed shokolaaditädisid, kelle rannahooaeg algas ilmselt veel varem kui meil; perekond, kus ema ja tütar kogu aeg nääklevad ja isa teeb enne merreminekut kindlasti vähemalt 10 kätekõverdust. Muidugi on toredad ka need nö sattujad. Sellised, kel on olnud päris karm nädalavahetus ja kes enne merre minekut peavad tegema vähemalt ühe suitsu ning sülgama vasakule ja paremale. Ega need viimased tegelikult  nii väga ujuma ei tahakski minna, võibolla ei plaaninudki. Nähes aga, et mingi täiesti suvaline  tsikk ujub ja mitte sulps ja tehtud, vaid lausa unustab end vette, siis ei saa ju, kurat küll, kehvem olla. Ja siis on jälle tore vaadata, kuidas nad sinna vette lähevad. Naiste puhul üldist külmemapoolsesse merevette mineku trendi pole kujunenud, aga meeste puhul on see reeglina alati üks: jalgu venitatakse tippides järgi, mitte julge sammuga, vaid vastupidi üliaeglaselt jalgu justkui järgi vedades. Peaaegu eranditult, sest kätekõverduste mehed lähevad reeglina jooksuga.
Ps! Mere äärde tulijate puhul on tore ka saabumine, sest alati on selle juures üllatusmoment, kas mürin, mis kostub, kuulub  mootorrattale või autole. Marteni jaoks on iga saabuv auto muidugi issi, nii et mere äär on meil saabuvaid issisid täis.

Wednesday, May 21, 2014

Asi kisub pagana emotsionaalseks

Mõni tund võib päeva kohe tõeliselt veidraks vedada. Esiteks, jõudis noormees  hetkega teha 1:0 meie tulbipeenardele. Lihtsalt tuli mõte kõigil erilistel ja veel erilisematel tulpidel õied eemaldada. Nii pagana kahju. Seda enam, et just paar päeva tagasi oli meil siin üks õitemurdmisintsidest.
Nagu sellest oleks veel vähe - ka kassid-koerad ei saa mingid niisama pudulojused olla,  eks otsustasid nemadki abiks olla ja teha peaaegu 1:0 meie asparaagustele. Kõige tipuks avastasin ma õue pealt järjekordse rästiku. Oh, seda õudust. Seekord olin targem, viskasin talle kausi peale, paku ka raskuseks ja jäin valvama, et ta sealt ometi välja ei vingerdaks. Ussid, eriti rästikud on minu jaoks õuduste tipp. Sellegipoolest oli kuidagi hale ta sinna kausi alla kuumenema jätta. Vinnasin majapidamise kõige sügavama anuma kohale, võtsin end tõeliselt kokku ja lükkasin ta vaikselt hanguga sinna. Siis kerkis aga järgmine probleem, kuhu ta transportida. Kui kodus oleks autokäru olnud, siis oleksin vist sõitnud vähemalt 10 km kaugusele, aga nagu kiuste seda polnud. 100 m rästikuga kõndimist oli mu jaoks piisavalt piinarikas, nii et väga kaugele ma ei jõudnud, aga abiks seegi. Ohjah.

Tuesday, May 6, 2014

Kenakenamaks

Kui talgupäev, siis otse loomulikult Soela sadamas. Teab mitmendat korda juba. 
Seekord juhtus aga nii, et  tegijaid oli kohati rohkem kui tööd. Nii, traktor paistab.....
Tähelepanuvalmisollastart - kes nüüd saab tööd teha. Nääh, ei jõudnud jälle.
Hirmus kange tahtmine oli pool kambast sujuvalt natuke eemale ühele majaplatsile meelitada, kus jumala eest oleks kõigile tööd leidnud.
Ka noormees püüdis eestlaslik olla. Alguses käitus ta pigem lõunamaalasena - lonkis, lonkis veel natuke ja tekitas haihtumisega pidevat paanikat. Ei jäänud just palju puudu olukorrast, kus haljastustalgud oleks läinud sujuvalt üle lapseotsimistalguteks.
Esialgne kerge nõutus
 Siis tuli tähtis kvaliteedi kontrolli roll
Alguses ei saanud vedama, siis ei saanud pidama...
Tujurikkuja ehk kui teised juba söid kalasuppi ja paella´t, siis üks oli ikka hoos
Nii hoos, et meie noormees pääses oma töökusega lausa ajalehte.

Monday, May 5, 2014

Tänupüha

Oi kui tore on saada sellise pühendusega uurimistöö omanikuks:
  "Meile on antud tuhandeid võimalusi, sadu teid
ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head." 

Music is everywhere

Kui kevadlinnud hakkavad vaikselt tuure maha keerama, tuleb otsida alternatiive. Niisiis algas reedel taas üks elava muusika etapp mu elus. Alustuseks Epliku "Nõgesed" ja "Nelgid", järgmisel päeval seitsmetunnine jamsessioon 10 bändiga, sh The Werg, Kaks karva Tapalt jt. Padari Blues bändi ajaks olime me muusikast juba nii küllastunud, et ei jaksanudki lõpuni kuulata.
 Kuressaare parimat söögikohta Sadhu Koffikut ei ole enam, aga Sadhu maagilise muusika jämmid pole õnneks kuhugi kadunud

Peagi ootab ees "Klassikatähtede" kontsert. Kodus on meil aga üks kiirete emotsiooniliste üleminekutega laululind, kelle puhul ei saagi aru, kas stiililiselt on tegemist ugri-mugri etnoga või pigem hot popiga. Kõik liimipulgad ja pikemad legoklotsid sobivad mikrofonideks ja vaheldumisi issiga-issiga autosõidu lauluga kõlab Taukari "Kaua kaua".
Lisaks kõigele, leidis õnneliku lahenduse ka üks suur muusikaline küsimärk. Kuulsin umbes poolteist aastat tagasi raadiost üht armsat laulujuppi, mis kangesti kummitama jäi, aga mille osas ei olnud eriti ühtki niidiotsa jõudmaks selgusele, millega tegu. Kuna mul on ülim nõrkus 60ndate ja 70ndate muusika, eriti armsa kodumaise muusika vastu, siis ei jätnud jonni. Just nüüd, pärast järjekordset kontserti, tuli raadiost taas see lugu. Trummipõrina saatel: tegemist oli Tõnis Mäe ja Marju Kuudi lauluga "See rõõm jääb meile".

Ps! Tundub, et kogu selle roheluse keskel hakkab hing aga juba vaikselt tõelise suvesooja järele igatsema, igal juhul võin kontserdite vahepeal nõrkemiseni kuulata ja tantsida selle loo järgi.


Sunday, May 4, 2014

Ei mitmikautorlusele

Jäta veel arvuti kahese käeulatusse - koheselt hakkavad ilmuma mitmedimensioonilised postitused. Tundub, et varsti süüakse mind arvuti tagant üldse välja.
Fotokad on juba suhteliselt omastatud. Kogu aeg on vaja pilti teha ja muidugi ainult ise-ise. Kusjuures noormehe lähenemine on üsna uuenduslik.
minu maailm (25.02)
käib ringidega maailm
Eriti innovatiivne on anda igale pildile personaalne touch, asetades sõrme osaliselt või täielikult  objektiivile ja vajutades pildastamise nuppu täie jõuga, nii et vaene fotokas ainult ägiseb ja ragiseb. Põhiline on aga  MITTE VAADATA seda, mida pildistad, vaid seda, mis välja kukub.
padi ulatub vaibani
mina ja mu loomaaed
 eeskujud
 perspektiiv
10 cm naeratust