Jah, kõik oleks ju imetore, kui kalendrist vaataks vastu 23. märts või 10. aprill, aga ilmselt pole ma hoolimata heast unest siiski suutnud kuu või poolteist maha magada. Nii et seniks, kuni talv otsustab tagasi tulla, nautigem soppa ja sillerdust.
Miski ei juhtu niisama. Igal meist on oma lugu. Minu oma on hetkel jõudnud just sellesse punkti.
Sunday, February 23, 2014
Kevad!
Kui veel paar päeva tagasi tundusid laugud, kanakoolmed ja lumikellukesed kui talvesse eksinud kevadekuulutajad, siis täna oli õues juba kevad mis kevad. Tihased lendlesid hõigeldes õunapuude vahel, naabrite valge kõuts patseeris tähtsalt õue peal, ojad vulisesid, jõgi sillerdas ja lisaks kõigile eelnevatele olid ka metstulbid otsustanud pead välja pista. Kraadiklaas näitas 6,5C. Oh, mis mõnus.
Automaatselt saabus ka tahtmine hakata õuet riisuma, oksi ja prahti põletama. Suutsin end siiski viimasel hetkel talitseda. Haarasin hoopis käru, toppisin noormehe sisse ja võtsime suuna poristele teedele.
Jah, kõik oleks ju imetore, kui kalendrist vaataks vastu 23. märts või 10. aprill, aga ilmselt pole ma hoolimata heast unest siiski suutnud kuu või poolteist maha magada. Nii et seniks, kuni talv otsustab tagasi tulla, nautigem soppa ja sillerdust.
Jah, kõik oleks ju imetore, kui kalendrist vaataks vastu 23. märts või 10. aprill, aga ilmselt pole ma hoolimata heast unest siiski suutnud kuu või poolteist maha magada. Nii et seniks, kuni talv otsustab tagasi tulla, nautigem soppa ja sillerdust.
Tuesday, February 18, 2014
Issi-issi - lõpuks tuli see sõna üle huulte
Millist vaeva me oleme näinud, et noormeest panna ütlema sõna ISSI. Ikka oli meil siin onu-onu, tita vms. Kui noormees teatas mulle "Kartulite ja apelsinide" järjekordse osa ajal, et näe Unu (üks filmi kõrvalosatäitjatest), sai mu mõõt lõplikult täis. Mis mõttes Unut teab ja issit ei tea!? Püüdsin siis selgitada, ei mõhkugi.
"Issi" sai selgeks aga üsna juhuslikult. Kui loomaraamatu põhjapudrud ja piisud (sellised väiksed armsad piisonid) olid juba niigi selged, püüdsin talle tutvustada surikaade ja kaljukitsi, leoparde ja tiigreid, seda et elevant ja hunt pole üks ja sama, kui ette sattus lõvipaar. Kuidas sa seletad, et üks suhteliselt sile kiisu moodi tegelane ja sama värvi karvakera on tegelikult samast liigist? Et siis emmelõvi ja issilõvi, mille noormees lühendas automaatselt emmeks ja issiks. Püüdsin sinna lisada sõna lõvi, aga tulutult. Kui seepeale päris-issi pilti arvutist näitasin, saabuski võidukalt esmakordselt ISSI. Oma loogika isegi on, issi ju tähtkuju järgi lõvi :)
Sõna "lõvi" on hetkel jätkuvalt üle mõistuse keeruline, nii et noormehe jaoks on olemas pärisemme ehk emmeliina ja pärisissi ja raamatu emme-issi ehk lõvipaar.
"Issi" sai selgeks aga üsna juhuslikult. Kui loomaraamatu põhjapudrud ja piisud (sellised väiksed armsad piisonid) olid juba niigi selged, püüdsin talle tutvustada surikaade ja kaljukitsi, leoparde ja tiigreid, seda et elevant ja hunt pole üks ja sama, kui ette sattus lõvipaar. Kuidas sa seletad, et üks suhteliselt sile kiisu moodi tegelane ja sama värvi karvakera on tegelikult samast liigist? Et siis emmelõvi ja issilõvi, mille noormees lühendas automaatselt emmeks ja issiks. Püüdsin sinna lisada sõna lõvi, aga tulutult. Kui seepeale päris-issi pilti arvutist näitasin, saabuski võidukalt esmakordselt ISSI. Oma loogika isegi on, issi ju tähtkuju järgi lõvi :)
Sõna "lõvi" on hetkel jätkuvalt üle mõistuse keeruline, nii et noormehe jaoks on olemas pärisemme ehk emmeliina ja pärisissi ja raamatu emme-issi ehk lõvipaar.
Monday, February 17, 2014
Leidsimegi talve üles
Nii nagu kuskil lõõskab päevast päeva päike, peidab end kuskil kindlasti ka päris talv. Pole mõtet siin vinguda ja viriseda: kui talv ei tule meie juurde, tuleb meil lihtsalt talve juurde minna. Lihtne.
Talv asus meist täpselt seitsme künka ja kahe mere taga - ehk Tahkos. Seal, kus puud olid lume all lookas, maad ja taevast ühendas udu, järvele võis vabalt rajada parkla, mägedest looklesid alla igas kaldes rajad (päriselt ka, kuigi pildilt hästi ei paista :) ja oli võimalik haihtuda tundideks Läänerindele.
Talv asus meist täpselt seitsme künka ja kahe mere taga - ehk Tahkos. Seal, kus puud olid lume all lookas, maad ja taevast ühendas udu, järvele võis vabalt rajada parkla, mägedest looklesid alla igas kaldes rajad (päriselt ka, kuigi pildilt hästi ei paista :) ja oli võimalik haihtuda tundideks Läänerindele.
Meie pere suusatiim
Enne hommikust õhtuni kestvat meeletut suusatamist (mis teha kui kogu talve suusatamine ca 225 km tuli teha 3 päevaga) tegime muidugi kodus kõvasti kuiva trenni.
Koduaiaslaalom
Üles sai otsitud meie kandi kõrgeim mägi, mis võttis ühel noormehel igatahes jalad nõrgaks ja tõstis hääletooni püsivalt kiljumistasandile
Suusameditatsioon
Ei saa mitte unustada ka õiget toitumist - supilusikaga vahukoort, et ikka jaksaks suusatada või saaks rõhuda vähemalt gravitatsioonile
Kõigest hoolimata võttis suusatamine ikka üsna läbi
Aga see oli selline mõnusalt läbi olek. Lausa kahju oli sealt mäesuusaparadiisist lahkuda. Aga head asja ei peakski kõriauguni olema. Muidu läheks elu liiga läägeks.
Sunday, February 2, 2014
Imelikud loodusnähtused meie aias
Päris ilus rada. Aga millega tegu?
a) 100 jänest viskas ühesugust haaki?
b) Rexil on jooksuaeg?
c) Päiksepüüdjal on jooksuaeg?
d) Marten teeb usinalt talvist aialinnuvaatlust koos meie 10 kassiga?
Õige vastus: c) Selline rada tekib, kui joosta ca 100 km 120m-ringidena :) Eelduseks on muidugi see, et lund kuu jooksul eriti ei saja.
Täna sadas aga sulaselget jäävihma. Kõnniteest sai minutitega liuväli ja mina sain uisutades jääkilbi selga. Kerge turtlesi tunne tuli igal juhul peale.
Subscribe to:
Posts (Atom)