Thursday, July 18, 2013

Suve suurim pidu

Tänavuse suve suurimaks peoks olid otse loomulikult pulmad. Kahjuks või õnneks siiski mitte meie omad, kuigi vahepeal oli (arvestades aktiivsust) täitsa selline tunne nagu ise abielluks.
Abiellumine - see on ju imekerge!
Ja nii lendas Jalg õhupallidega. 
Ei mitte kõrguvasse sinitaevasse. Murphy seaduse kohaselt esiti ikka männilatva.

Ei möödunud ka ühtki rohkem või vähem siivutumat võistlust ega mängu, kus ma poleks pidanud osalema. Alates banaanisöömisest, säärekatsumistest, õhupallipurustamistest teadagi mis kombel (ja et ma pidin taaskord selle kõikse viimase variandi just endale saama). Jalad veel nädal hiljem pealehüppest potisinised.  Hea, et ma veel pitsat ei pidanud olema. 
Mattis siiski kohustusest ei pääsenud, lisaks pidevale tantsukohustusele ühe meeletult tantsuhimulise neiuga, valiti ta pulma laulumeheks. Igal juhul sai ta sellega suurepäraselt hakkama, sest pulmapaarile esines korduvalt täiesti isiklik segakoor.
Muuseas täienes ühe eksemplari võrra ka meie kaabude-pärgade kollektsioon.


Sunday, July 14, 2013

Ilusmaa

Kunagi kevadel oli telekas selline natuke piinlik reklaam, kus üks preili seisis vaatetornis ja õhkas, et oi kui ilus meite maarjamaa Haanja munamäetornist on.Võib-olla näidatakse seda praegugi, aga kuna ma suurem asi telekavaataja enam pole, siis ei tea kohalikust reklaamimaastikust miskit.
Aga vat meil siin Karja ja Tutku küla piiril oli üks maailma ilusaim moonipõld, mille ilu pani tõesti kiljuma.
Ja mitte ainult, see lausa kutsus lähemalt imetlema.

Tahtsime veel teinegi päev põldu kohe kogu perega sukelduda, aga moonimuinasjutt oli otsa saanud. Põld oli alles, aga moonid kõik maha niidetud :(
Kuna meil oli siiski vaim millekski lummavaks valmis pandud, läksime otsima järgmist muinasjutumaailma.
Õnneks ei pidanudki kaua otsima, sest see asus Tuhkanal liivatormi ja vahutava vee piiril.



Friday, July 12, 2013

Üks päev...

...ma leidsin oma kodutee pealt lamba. Oi kui hirmus oli. Sõidad ja vaatad, et ongi lammas. Ära surnud. Juppideks sõidetud. Nii kahju.
Jätad auto arglikult seisma ja oh kui tore. Polegi lammas - hoopis võililled.

Thursday, July 11, 2013

Tagantjärgi kaagutused

Aeg lausa lendab. Alles see oli kui sai pikisilmi Sõru jazzi oodatud. Ühtäkki oli see läbi. Ära sai tuntud tunne, mis tähendab, kui sind kutsutakse lavale ja sa ei peagi punastades sinna tormama. Isegi püsti ei pidanud tõusma... sest keegi teine juba läkski ja tegi kõike tuhat korda paremini :)
Kaunishäälne nimekaim
Vähe sellest, et üle sai vaadatud ja kuuldud nimekaim, kohtusin ka oma venna pisut vanema teisikuga. Rumeenia mudalaste pildistamistehnikaga sai ta ilusti ka tõenduseks kaamerasse püütud. Nii, et mis jutt see on, et kogu aeg on vaja merel käia. Tuleb välja, et tegelikult käib kallis vennaraas hoopis festivalidel õlut müümas :)
Kahepäevane muusikamaailmas elamine jättis hinge tõelise päikeselaigu. Just täpselt sellise - salapääsudega
Või siis midagi sellist - Kaibaldi nõmmelikku
Jaanipäevgi möödus imekähku. Nagu alati. Metsküla jaanitulel nägin tuttavaid vaid kaugelt, sest terve jaanipeo aeg möödus ringitormavat last taga ajades. Eriti karmiks läks asi, kui lavale ilmusid kohalikud rahvatantsijad - siis oli Martenil ilmtingimata vaja lava keskele keerutama minna. Kodune jaanituligi möödus imekähku: siuh-sauh 30 ja veel mõned hüpped üle lõkke (sest üks jaanipäev võib mööduda grilllihata, aga mitte ealeski ilma traditsiooniliste üle-lõkke-hüpeteta), öö läbi kestev saun ja siis veel paar varahommikust tunnikest (igasuguse loogika vastaselt arvuti ja ettekande seltsis). Ja läbi need pühad olidki.
Ülejäänud juuni möödus kauaoodatud IAVSi sümpoosiumi ettekande paanikas. Oli ka põhjust, sest nii suurt ja mainekat ökoloogiakonverentsi kui Tartus toimus, pole meie armsa kodumaa pinnal veel ealeski aset leidnud ja karta on, et nii pea ei toimu ka. Kohal oli 450 inimest 41 riigist ja oi kui palju suurepäraseid ettekandeid ja postreid. Kohe nii palju, et mu kodus tite järgi jooksma harjunud aju tahtis esimesel õhtul vaikselt otsad anda. Aga juba teise päeva õhtuks seis õnneks normaliseerus. Ära said muuhulgas nähtud sellised ökoloogiagurud nagu GRIME, TILMAN, B. WILSON. Kauakardetud ettekanne sai ka ilusti-kenasti üleelatud ja tagantjärgi ei tundunud enam üldse hirmus.

Suvistel töödel ei paista aga kuidagi lõppu olevat. Kui oled muruniitmistega ringi peale saanud, võib teisest otsast juba uuesti alustada. Õnneks ei pea üksi rassima. Noor peremees on kuldsete kätega -  kus viga ei näe laita, seal tuleb ja aitab.
Viinamarjad kastetud, nüüd kurgimaale
Kellele paberit? Ma tõin igaks juhuks tualetist kaasa.
Nii issi, õlled on külmas ja ootavad sind sauna
 (Mis mõttes sul läheb veel kuu kojujõudmiseks?)
Unelemisvankrist on vaikselt saanud töökäru, millega kohati töömeest kohati, tarvilikke töövahendeid transportida
Ega üks õige maasikamoos saa valmida ilma meistermekkijata

Õnneks on lõputuna näiva aiatöö vahepeale jäänud siiski natuke aega ka õnne otsida