Üleootuste aastavahetus

Kõige paremad asjad elus juhtuvad ikka siis, kui sa ei oska neid üldse oodata. Või siis kui ootused pole eriti kõrged. Üheks selliseks suurepäraseks sündmuseks osutus aastavahetuse pidu Laugu turismitalus. Kui ma varuplaanina kaalusin ajutist Marteniga koju naasmist, siis tegelikkuses võtsid meid vastu autentne talumaja, suurepärased saunad, isiklik kokk ja lihtsalt fantastiline seltskond, kellest me ei raatsinud hetkekski lahkuda.

 

 Päris hea, kui seltskonnas on baarmane.

Madalatest lagedest pole siinkandis juttugi, isegi voodi oli meetrikõrgune, nii et oli tükk tegemist, et selle peale ronida, rääkimata Martenist, kes oleks sealt võinud väga valusalt alla potsatada.

 

Mida veel ühelt aastavahetuselt tahta? Hoolimata mõningasest hääle puudumisest, sai saunas käia nõrkemiseni (kusjuures mitte ainult tavalises soome saunas, vaid ka suitsusaunas), lisaks jääjalutada, lumesõda pidada, süüa parimat seapraadi küüslaugu-vaarikakastmega, laulda, tantsida, imetleda Laugu ajaloo suurimat ilutulestikku ja juua nõrkemiseni Martinit.

Nähtud on küll igasugu ilutulestikke, aga mitte kunagi nii ilusat ja võimsat ja otse oma nina all. Pildil ilutulestiku nö lastetase: üksikud, aeglased ja madalad sähvakud. Ilutulestiku keskmine aste ehk naistele mõledud osa pani Marteni juba jorrama. Nö meestetaseme ehk kõrgete, võimsate ja tõeliselt muljetavaldavate paukude ajal puhkes ta aga lausa nutma.

 

Talimatka ajal selgus, kui multifunktsionaalne käru meil tegelikult on. Lisaks titekäru jäätoefunktsioonile, ilmnes sel ka kaksikutefunktsioon.

Romet esimesel ja Marten teisel korrusel

Lapspiduline, kes erinevalt osadest täiskasvanustest, pidas vastu pea poole kuueni ehk peo lõpuni. Kui oletada, et aasta esimene päev peegeldab tervet aastat, siis me vist uuel aastal väga palju magada ei saa :)

Ps! Ühel korralikul tänapäevapeol peab olema ka interaktiivne osa. See tähendab, on hetki, kus kõik nutitelefonide omanikud haaravad riburadapidi oma telefonid ja algab ääretult oluline laikimine ja sharemine :) Mittenutitelefonide omanikele pakub vaatepilt juba piisavalt meelelahutust.

Ps2! Avastasin, et meie ennustuslikud lihapallid ei olegi nii suurepärase ennustusvõimega, kui võis varasema põhjal arvata. Hoolimata sellest, et Mattisel õnnestus tõenäosusega 1:20le hankida meie 60 lihapalli seast kõik 3 küüslauguga lihapalli, mis ennustas talle briljantset tervist terveks uueks aastaks, oli ta aasta esimesel päeval kõrge palavikuga teki all ja valutas konte nagu 90-aastane.

11. minisünnipäev

1. jõulupüha hommikul avastasime kogu pidulikkuses, et Marten on märkamatult 11-kuuseks saanud. Kui alguses suutsime jälgida tundide ja päevade möödumist, siis nüüd ei kadunud enam mitte ainult nädalad, vaid juba ka kuud. Käbekiirelt sai kompunnitud 11-küünlaga advenditort.

... kust Marten peagi ise kõik küünlad eemaldas ja issile ulatas.

Võrreldes eelmise sünnipäevaga,  on noormehest sirgunud tõeline diskopepu. Käimisest on tema puhul asi veel kaugel, isegi iseseisev seismine pole pähe tulnud. Iga parema pala peale hakkavad aga pea, tagumik, käed, jalad või kõik koos kaasa õõtsuma (ses suhtes täitsa emmesse :)

Selgeks on saanud kallistamine, mis on nii armas, et puhke või nutma (õnnepisaraid peaks jätkuma :)

Nüüdseks on Marten aru saanud ka käte olulisusest. Sellest et nendega on võimalik igal võimalusel midagi suhu pista. Titetoolist on saanud piinapink, millest on igal juhul vaja kiiremas korras lahkuda. Samas tavatool tundub vähemalt mõnikord olevat niivõrd kaldes, et sellest lihtsalt kukutakse maha.

 Vat püsin siis, kui tahan

Magamajäämine võib jätkuvalt tabada suvalisel momendil, näiteks 10 sekundit peale kärusse tõstmist.

Mänguasjal ja mänguasjal on vahe. Jama mänguasi visatakse hoobilt nurka, see-eest mõnda võidakse uurida lausa 5 minutit jutti.

Ja mõni mänguasi teeb kohe eriti nalja :)

Kütmisega pole meil enam mingit muret. Marten kontrollib nii pliidisuud, tuharuumi, ahju kui ka lööre.

Üleüldse on tema abi vajalik iga tegevuse juures. Pole asja, milles ta osaleda ei tahaks. Alates piparkookide küpsetamisest, kassitoidu segamisest, ajakirjadest olulisemate artiklite väljarebimisest jms. Meie arvamused laualina osas lähevad aga kardinaalselt lahku. Marteni arvates nimelt ei tohiks see laual püsida kauem kui 2 sekundit. 

Peavalu valmistab meile ka Marteni unereziim, milles küll kedagi peale meie endi süüdistada pole. Jätkuvalt magaks Marten pigem päeva maha ja möllaks terve öö energiliselt ringi. Üles saame valdavalt alles 12 paiku päeval, kella 1ks on noormees juba nii väsinud, et võiks vabalt magama jääda. Suurte pingutustega veame siiski kella 2ni välja, siis 3 tundi kosutavat vankriund, väike uinak 9 paiku õhtul ning siis 2-3ni üleval olemist. Uuest aastast peab unereziim siiski muutuma, sest muidu paneb varsti Marten meid, mitte meie teda, magama.

Kui 10. minisünnipäeva hittkingitused-õnnelikud kollased õhupallid olid Marteni vaenlasteks ja meie siiraks rõõmuks kolm nädalat, siis nüüdseks on õhupallidest saanud Marteni vaieldamatud lemmikud. Meil on muidugi natuke kahju, sest enam pole midagi, mis suudaks teda telekast ja arvutitest eemal hoida.

3 vaprakest, kes on suutnud kuu vastu pidada

Parem hilja kui mitte kunagi ehk tagasivaade pühadeaega

Ettevalmistused jõuludeks algasid meil juba paar nädalat varem: ikka koos kambakesega ja kus mujal kui Salmistus. Mõningaid üritusi ootan millegipärast märksa rohkem kui teisi. Salmistu jõulud on just üks selline sündmus, mida hakkan ootama vähemalt oktoobrist, sest  mulle meeldib selle juures absoluutselt kõik. Alates kõiksugu imekomponentide shoppamisest, õhkama panevast Tom Khast, Rumalast Noorkuust, mis meid vähemalt paar plaadiringi saadab, öisest kokkamisest, mis muutub iga rummikoksiga ja täistunniga ikka loomingulisemaks, kuni piduliku õhtusöögi, mandariinide hävituse ja mitmetunnise saunamaratonini välja. Asja teeb eriti paeluvaks ja põnevaks just see, et valmistatav söök ei ole mitte traditsiooniline kapsas, siga, kartul, vaid igal aastal on valitud mõni rahvusköök, mille jõulu või lihtsalt traditsioonilisi toite katsetame. Seekord proovisime ära Vene köögi pelmentsikute (kergete hinkaalimõjudega), pontsikute, seenesalati, kasuka ja tatra-pärmipliinidega. Need viimased said meil küll ilusti valmis tehtud, aga nende söömisest keeldusid lõpuks isegi meie ögarditest kassid ja koer. Traditsiooniliselt ei puudunud laualt ka ennustuslikud lihapallid, mis toovad mu uude aastasse rõõmupisaraid ja spa-mõnusid.

Proovipelmeenid metssealihaga Sergei moodi. Maitsesid eriti hästi Saaremaise või, hapukoore ja äädikaga ning just teisel päeval

Meie kodused jõulupühad olid seekord üsna erilised: üle 7 või 8 aasta oli 24. õhtul kodus ka mu vend. Hoolimata erilistest külalistest, hangedest ja fantastilistest lumelärtsakatest, ei olnud mul aga absoluutselt jõulutunnet. Riputasime igale poole ingleid ja jõulutulukesi, kütsime ahjusid, küpsetasime terve päeva täiuslikku kalkunit, mis hoolimata kõigist kartustest õnnestus lausa ideaalselt, sumpasime küünaldega mööda surnuaeda ning käisime kirikus, kus laulsime valesti ja valjusti kaasa kõik laulud, kuid ikkagi ei tulnud seda erilist tunnet. Kõige tipuks ei aidanud ka meie uhke kuusk jõulutunde saabumisele väga kaasa, sest juba esimesel õhtul otsustas ta vähemalt kaheksandiku oma okastest maha visata. Ilmselgelt alahindasin ma kassi ja kuuse koostööd veetarbe osas. Aga võibolla oli tegemist konkurentsi mittetaluva isendiga, kes meie liba-kuuse Aracauria kohaloleku pärast iseloomu hakkas näitama. Pole ka ime, kui kõik inglid olid Aracauria peale riputatud ja päris kuusk pidi leppima kuulikeste ja tuledega. Okkad jäid puusse alles siis, kui kingipakkidest ilmusid välja peene klaasist inglike ja lumememm, kes leidsid kohe koha kuusel :)

Vähemalt Marten oskas jõule täiel rinnal nautida. Nii, kui lauake end katta oli jõudnud, oli tema juba toolis püsti, suu pärani ja kisas kuis jaksas. Esimesed 15 minutit möödusidki talle toitu sisse kühveldades. Korra tekkis lausa hirm, et 5-kilosest kalkunist jääb meile 6le ilmselt väheks, aga õnneks sai Marteni kõht enne siiski täis.

Juba jõuluhommikul oli ta üsna aplas meeleolus.

Jõululaupäeva hilisõhtuks hakkasid kirikus külmetamine ja saunavahet lippamine vilja kandma, sest mind tabas meeletu külmatunne ja kurguvalu. Esimene jõulupüha möödus igavledes, lõdisedes ja pead valutades. Teisel pühal oli olemine õnneks juba parem, jõululik mitte-midagi tegemine hakkas aga juba tõeliselt närvidele käima ja me ei suutnud kuidagi ära oodata, millal pühad ometi lõppevad.

Trühvlimaania

Olen hingelt maksimalist. Kui saunas käia, siis vähemalt paar tundi jutti, kui joosta, siis ikka nii, et kõik riided seljas läbimärjad ja kui on šokolaadi aeg, siis olgu ikka täielikult. Tänavuste jõulude-eelselt tabas mind tõeline trühvlitegemise maania. Lihtsalt juhtus nii, et korraga olid trühvlid igal pool - ilmus retseptilisa kõiksugu imepäraste trühvlitega, nami-namist jooksis läbi vahva trühvliretsept ja millegipärast sattusin igal sammul just trühvliretseptide otsa. Täpselt nagu mõne asjaga, millest ei tea seni midagi, kuni ükskord kuuled ja siis hakkad seda järgnevalt igal pool kuulma ja märkama.

Mulle on alati tundunud, et kommide tegu on midagi tõeliselt müstilist ja keerulist. Ettejuhtunud retseptid  tundusid Nadja Kaarna 3 ja 4-komponendiliste tortide kõrval aga üsna lihtsamad. Vaja oli vaid mõningast loomingulist, kannatlikust ja ohtralt šokolaadi. Otse loomulikult ka tsipake alkoholi, sest ega üks komm ikka enne õige ole, kui sinna pole lisatud kas sortsukest brändit või mõnda likööri. 

Truu abimees, kes on alati nõus šokolaadi maitsma.

Menüüs olid:

Valged ahvatlused ehk mascarpone-kamatäidisega valge šokolaadi trühvlid sarapuupähkliga kookose, vahvli või mandlikroketite kuues
Tumeda šokolaadi mandlised trühvlid vahvliga või kookosega peidetud sarapuupähkli või  martsipaniga
Kohvi-küpsise/kookose/šokolaadi trühvlid peidetud sarapuupähkliga või rummirosinaga
Apelsinitrühvlid vürtsika mandliga 

Kõige lihtsamad asjad ongi kõige geniaalsemad ja paremad. Meie lemmikuteks osutusid apelsinitrühvlid, millega oli tegelikult kõige vähem vaeva.

Igal juhul pole nüüd mõnda aega põhjust poest uhkeid komme osta, sest alati võib meisterdada ühe kandikutäie apelsinitrühvleid.