Eksperimenteeriv kuuene

Taaskord oli põhjust torte meisterdada. Keegi jõudis nimelt auväärse pooleühese staatusesse. Sellega seoses tekkis ühtlasi mitmeid privileege. Marteni seisukohast on olulisimaks muidugi see, et nüüd võis ta kohe ametlikult peaaegu kõike proovida. Eks ta kasutas seda muidugi varmalt: lõi alustuseks käe otse vanaemme meisterdatud torti. Aga oma tüki haaras ta ilusti viisakalt tordi äärest, mitte keskelt.

Minu!

Eks tuleb käituda vastavalt oma suurusele. Seltsimees titt näeb välja juba nagu suur mees. Kaalu järgi vähemalt aastane (sünnipäeva hommikul 10,1 kg). Tema vanuses ei osata õnneks veel väga kurvastada, kui vanemaks peetakse. Nii et me tõesti väga ei nukrutsenud, kui imikute ja väikelaste füsioterapeut Martenit viiekuusena juba üheksakuuseks ülendas :) 

Ega poisu lase end kuidagi oma kaalust segada. Pöörab vabalt üht- ja teistpidi, rullub toa ühest otsast teise ja kõikvõimalikesse ja võimatutesse kohtadesse, aga ainult siis kui ise tahab. Hinges jookseks ta muidugi mööda õuet juba. Ja katsu sa teha midagi ilma temata. Ta tahab kõike näha ja kõiges osaleda! Näiteks tuleb mere ääres ilusate kivide otsimine kõne alla ainult koos: Marten nagu metalliotsija kätel. Ja kui merre jalutama tahan, siis tema peab saama kukile. Muidu on üks lõputu jorr. Nii et varsti: here comes Rambo-Liina. 
Mere ääres on muidugi palju muudki põnevat. Näiteks tegeleda naistega. Me vanaemmele ei ütle, aga seal luban tal südame rahuga vanu Naistelehti "lugeda" (loe maitsta, rebida ja täis ilastada).

Peaasi, et titt rahul oleks. (Tuleb ainult jälgida, et ta välgukiirusel ajakirjade  lugemisest ei tüdineks ja kivisid, adru ja liiva sööma ei kihutaks. Kuigi tundub, et kuuekuused on üldiselt üsna abitud ja liikumisel aeglase-võitu, siis tegelikkus on tihtipeale vastupidine - nad leiavad süüa iga kell ja igalt poolt).

Täiesti hämmastav, kuidas väiksed tegelased suudavad kõike hoopis teise nurga alt näha ja asjadele teisest küljest läheneda. Näiteks, kes tuleks selle peale, et röstsaiast voltida soolatoosi. See on imelihtne.

  

 Esiteks tuleb võtta üks röstsaia viil ja hästi sõbralik hoiak.

 Haarata sai ilusti enda kätte.

 Seejärel püüda seda voltida diagonaalis pooleks.

 

No see ei ole väga lihtne ülesanne.

 See ongi vist kõige raskem etapp soolatoosi tegemisel.

Vajadusel võib saia vahepeal maitsta. Nii natuke või pisut rohkem.

Iga kord ei pruugi siiski resultaati olla.

 

See ei olnud lihtsalt kõige paremini voltuv sai.

Leib on ka üsna huvitav materjal, aga voltimiseks üsna kõlbmatu.

See-eest saab sellega päris põneva ja loomingulise kaose tekitada.

Kõik lõpetab ükskord ikka maas!