Suve suurim pidu

Tänavuse suve suurimaks peoks olid otse loomulikult pulmad. Kahjuks või õnneks siiski mitte meie omad, kuigi vahepeal oli (arvestades aktiivsust) täitsa selline tunne nagu ise abielluks.

Abiellumine - see on ju imekerge!

Ja nii lendas Jalg õhupallidega. 

Ei mitte kõrguvasse sinitaevasse. Murphy seaduse kohaselt esiti ikka männilatva.

Ei möödunud ka ühtki rohkem või vähem siivutumat võistlust ega mängu, kus ma poleks pidanud osalema. Alates banaanisöömisest, säärekatsumistest, õhupallipurustamistest teadagi mis kombel (ja et ma pidin taaskord selle kõikse viimase variandi just endale saama). Jalad veel nädal hiljem pealehüppest potisinised.  Hea, et ma veel pitsat ei pidanud olema. 

Mattis siiski kohustusest ei pääsenud, lisaks pidevale tantsukohustusele ühe meeletult tantsuhimulise neiuga, valiti ta pulma laulumeheks. Igal juhul sai ta sellega suurepäraselt hakkama, sest pulmapaarile esines korduvalt täiesti isiklik segakoor.

Muuseas täienes ühe eksemplari võrra ka meie kaabude-pärgade kollektsioon.