Vahepeal on elutempo olnud piisavalt pöörane, et pole olnud mahti isegi olemasolevaid lõigukesi üles laadida. Siit tulevad niisiis veel novembrikuised Tsehhi killukesed.
20.11.2011
Lähed õhtul supermarketisse, peas vasardamas ainult üks mõte – porgandit. Ja mida just nimelt pole, on karotky. See eest on kõikvõimalikke eksootilisi asjandusi, mille saad sisuliselt tasuta kätte. Niisiis olen jõudnud selle ajaga ära maitsta sidruni välimusega pirnimaitselise vilja, mis on just nii kuiv, et meenutada täpselt saepuru. Hurmaad olen maitsnud juba ennegi, nii et selle ostmine polnud just eriline üllatus. Porganite puudumise tõttu olen aga sunnitud proovima Hispaania vaarikaid, tähtvilja, füüsaleid, viigikaktust. See viimane oli huvitav, aga rohkem küll ostma ei ajanud. Nagu ka äärmiselt ilusa välimusega erepunase ananassi välimusega asjandus (draakonivili, pitaia), mille maitse sarnanes kõige enam redisega, millesse on sattunud imekombel mustmiljon kiiviseemet.
Kõige eredama mulje jättis aga annoona, mida Sirgi kirjeldas kui männimaitselist vahukoort.
Mulle meenutas see kõige enam mõnusat valget jogurtit, millesse on sattunud pisut liiga palju arbuusiseemneid. Igal juhul oli see üks neist vähestest, mida ma isegi mitu korda ostsin.
Kõige eredama mulje jättis aga annoona, mida Sirgi kirjeldas kui männimaitselist vahukoort.
Mulle meenutas see kõige enam mõnusat valget jogurtit, millesse on sattunud pisut liiga palju arbuusiseemneid. Igal juhul oli see üks neist vähestest, mida ma isegi mitu korda ostsin.
No comments:
Post a Comment