Hilissuvised rõõmupühad

Augustikuu lõpp oli meil ülimalt õnnelik aeg. Esiteks sellepärast, et oli põhjust pidutseda seltsimehe järjekorras juba 7. minisünnipäeva puhul. Kohal olid kaks lemmik kambajõmmi, päris mitu emmet-issit ja kaks võimsat torti.

 

Meeletute vanusevahede tõttu on tegemist kolme individualistiga, kellel pole absoluutselt ühiseid mänge.

Teiseks rõõmustamise põhjuseks oli issi kojutulek. Kui eelmisel korral puhkes unest ärganu issit nähes haledalt nutma, siis seekord oli Marteni reaktsioon juba vaoshoitult neutraalne. Kodus isegi pisut rõõmus. Lõppude lõpuks oli bussilt saabunud onu üsna sama nägu, kui keegi, kelle me sinna kunagi ammu-ammu saatsime.

Issi reaktsioon oli jätkuvalt positiivne. Nublu oli vahepeal paari kilo ja mõne sentimeetri jagu veelgi armsamaks kasvanud (7-kuuselt 75 cm ja 11,2 kg).

Issi kojusaabumine oli Marteni elus pöördelise tähtsusega, sest koos issiga saabus ka vägev puldist juhitav miniauto. Arvestades selle pisidetaile, ei või me seda Marteni kätte lähema 10 aasta jooksul anda, aga võib-olla jõuab selle aja peale issi autost ehk tüdineda :) Hetkel on see meil aga vägagi eduline roomamistreener.