Ratastel

Just suts enne Marteni 7-kuuseks saamist otsustasime temaga reisima minna. Kaua sa ikka titega niisama kodus istud. Esiteks oli plaan sõita otse Eestimaa keskpunkti, et seal pisut jalgratastel ringi vaadata ja siis läbi Tartu väljamaale.

(pildistanud Maailmaparandaja)

Muidugi ei läinud me matkama kahekesi, ikka parima seltskonnaga. Kahepeale kokku neljal rattal, kuid seekord siiski mitte veel jalgratastel (esiteks pole üks seltsimees kahjuks jalgratta sõidus veel nii tugev, et pikka maad vastu pidada ja teiseks poleks need rattad muu kola tõttu  ka eriti autosse mahtunud).

Kambakesega Järvamaal (Unistaja fotokas tegi klõpsu)

Matk oli otse loomulikult äge. Ära sai nähtud hulganisti mõisu, parke, kasse ja vihmapiisku.

Esna mõisa valitseja(nna), kes oli piisavalt laisk, et meile sisetuuri mitte teha

Kuigi enamus aega kärutasime neljal rattal, sain ära proovida ka mitu head ratast, millega oli lausa lust viljapõlduse vahel kimada. Välja arvatud äikeses. Kusjuures padukas oli tol hetkel absoluutselt kõrvaline nähtus. Peas kumisesid vaid tüüpilised äikese mõtted (umbes täpselt samad, mis kunagi Rumeenia mägedes). Huvitav, kas see ongi nüüd lõpp?; ons siis just minul vaja testida, kuivõrd efektiivne kaitsevahend on jalgratas äikse ajal?). Kui Omu tipus viskasin ohtliku seljakoti kus seda ja teist, siis nüüd polnud midagi kuhugi visata, kui siis ainult põliti kraavi. Kuna selja tagant kostus Merikese hüüd: ära ainult lenksust lahti lase, siis nii ma hoidsingi kõvasti oma mõtetest ja lenksust kinni.

 Märg, aga ilus (Merike Tiivits foto)

Lisaks mõisatele oli kavas ka ohtralt allikaid, aga neid volitasin külastama Marteni.

Allikad mõjusid talle ülimalt uinutavalt (nagu enamik asju). Aga võib-olla ka ülimalt noorendavalt ehk siis tagasi 1.elukuusse, kus enamik päevast möödus magades.

Teele jäi ka üks ülimalt uhke tuulik, mis lisaks päris ehtsa jahu jahvatamisele, on kohaliku pere  "trennisaaliks". Vähemalt saab perepea seal kõvasti võimelda :)

Seida tuulik

Sel ajal, kui teised kimasid kilekeepide tuhisedes, käisid automatkurid kilplasi vaatamas.

Oli päris naljakas. Vähemalt neil, kes ülal jaksasid olla ja oma noorendavast allikatuurist olid jõudnud taastuda.

Mõni lihtsalt magas enamuse maha

Mis sellise magajaga ikka pääle hakata? Eriti kui plaan edasi lõunasse põrutada. Nii ma siis üritasin teda lihtsuse huvides korra isegi maha ärida. Nii nagu müüakse mõnel pool teede ääres kurke ja tomateid.  Armas pingviinipoeg 

5 EURi tk

Valitud oli hea mitmesuunaline ristmik, kahjuks aga pisut vale ajastus ("müügiperioodil" ei möödunud meist pea ühtegi autot).  Nii tuligi mul reisimist Tartu-Läti suunal jätkata ikka koos Marteniga.