Millist vaeva me oleme näinud, et noormeest panna ütlema sõna ISSI. Ikka oli meil siin onu-onu, tita vms. Kui noormees teatas mulle "Kartulite ja apelsinide" järjekordse osa ajal, et näe Unu (üks filmi kõrvalosatäitjatest), sai mu mõõt lõplikult täis. Mis mõttes Unut teab ja issit ei tea!? Püüdsin siis selgitada, ei mõhkugi.
"Issi" sai selgeks aga üsna juhuslikult. Kui loomaraamatu põhjapudrud ja piisud (sellised väiksed armsad piisonid) olid juba niigi selged, püüdsin talle tutvustada surikaade ja kaljukitsi, leoparde ja tiigreid, seda et elevant ja hunt pole üks ja sama, kui ette sattus lõvipaar. Kuidas sa seletad, et üks suhteliselt sile kiisu moodi tegelane ja sama värvi karvakera on tegelikult samast liigist? Et siis emmelõvi ja issilõvi, mille noormees lühendas automaatselt emmeks ja issiks. Püüdsin sinna lisada sõna lõvi, aga tulutult. Kui seepeale päris-issi pilti arvutist näitasin, saabuski võidukalt esmakordselt ISSI. Oma loogika isegi on, issi ju tähtkuju järgi lõvi :)
Sõna "lõvi" on hetkel jätkuvalt üle mõistuse keeruline, nii et noormehe jaoks on olemas pärisemme ehk emmeliina ja pärisissi ja raamatu emme-issi ehk lõvipaar.
No comments:
Post a Comment