Kevad!

Kui veel paar päeva tagasi tundusid laugud, kanakoolmed ja lumikellukesed  kui talvesse eksinud kevadekuulutajad, siis täna oli õues juba kevad mis kevad. Tihased lendlesid hõigeldes õunapuude vahel, naabrite valge kõuts patseeris tähtsalt õue peal, ojad vulisesid, jõgi sillerdas ja lisaks kõigile eelnevatele olid ka metstulbid otsustanud pead välja pista. Kraadiklaas näitas 6,5C. Oh, mis mõnus.

Automaatselt saabus ka tahtmine hakata õuet riisuma, oksi ja prahti põletama. Suutsin end siiski viimasel hetkel talitseda. Haarasin hoopis käru, toppisin noormehe sisse ja võtsime suuna poristele teedele.
Jah, kõik oleks ju imetore, kui kalendrist vaataks vastu 23. märts või 10. aprill, aga ilmselt pole ma hoolimata heast unest siiski suutnud kuu või poolteist maha magada. Nii et seniks, kuni talv otsustab tagasi tulla, nautigem soppa ja sillerdust.