Päevad mööduvad "nelkide" taustal ja nomm-nomm-nomm nõgesekoogikesi süües. Etnobioloogia kursusest ikkagi oli kasu.
Tegelikult
oli kasu muidugi veel. Esimesel tõelisel karjatud loopealsel tuli meid
uudistama karjaomanik. Kui tavaliselt piirdusid meie vestlused heal juhul
eestlastele omaselt tere-head-aega stiilis, siis pärast etnobioloogia
kursust suutsime maaomaniku peaaegu et välitööde abiliseks koolitada.
Pealtnäha "mind ei huvita absoluutselt, mis taimed mul siin kasvavad ja
mille kuramuse pärast te üldse peate siin tampima, vat kui ässitan teile
oma karja kallale" koore alt ilmus välja tõeline botaanikuhing.
Telefongi oli puha ussikeelte, kuldkingade jms fotosid täis.
No comments:
Post a Comment