Mõnikord ei lähe nii....

Kolmapäeval oli meil kindel plaan minna külla issile Soome. Kõik, mis vaja, sai pakitud ja prinditud. Kaasa sai nopitud ka karbitäis koduaia maasikaid, mis hoolimata varasest ilmutamisest ei kavatse eriti aktiivselt valmida; üks imemaitsev oma kurk ning ootusesärev noormees. 

Kõik oli sõiduks valmis. Ainult et issi oli suutnud taaskord oma telefoni kuhugi unustada. Pärast tunde kestvaid ühenduse katsetusi loobusime oma üritusest. Nii palju siis reisidest meie peres. Hea, et ma vähemalt öömaja lõplikult kokku ei leppinud.

Ohjah, mõne inimese peale ei saa ikka kohe mitte kunagi loota.

Tantsud ja jaanid

See juuni lõpp on ikka väga tihedaks kiskunud. Kui 7. juuni oma jooksuvõistluse ja nais-, segarühma ning kõhutantsu esinemisega tundus olevat kiire, siis 21. juuni ületas igasugused senised rekordid. Praamiga Hiiumaalt Sõru jazzilt Roobaka küla kokkutulekule rahvatantsima, sealt otsejoones Pamma küla kokkutulekule naisrühma ja segarüma esinemistele. Seejärel koju riideid vahetama, et tulla pammalastele juba kõhutantsuga esinema. Pammaga kõhutantsu esinemiste tuur aga alles algas, sest ees ootasid esinemised ka Orinõmmes ja Tagaveres. Kõige parem selle kõige juures oli autosõit mööda päikselist Saaremaa põhjarannikut. Taevas tiirutasid septembrikuiselt suurejoonelised pilvehiiglased, kohati kumas vikerkaari, kõik säras ja sätendas. Nii seljas kui sisemuses. Oleks politsei vastu sattunud oleks kõvasti seletamist olnud, miks ma peaaegu paljalt ringi kiman. Mis teha, kui esinemiste vahe on just täpselt nii pikk, et vaevu kohale jõuda ja mitte vahepeal kostüüme vahetama hakata.
22. juunil loksusin tagasi Hiiumaale jazzile ja kui hing oli muusikast ja heast tantsust (kui keegi peaks kunagi kohtama kampa võrridega mehi, siis tehke neile kindlasti ettepanek tantsida) küllastunud ja suunurgad pidevast naeratamisest hakkasid juba krampi tõmbama, võtsin kursi jälle Saaremaa suunal, sest õhtul ootas järjekordne kõhutantu esinemine Mätja küla jaanitulel. Oi, kuidas ma tundsin neil päevil puudust ühest isiklikust kiirkaatrist.
23. juuniga ei läinud elu just palju rahulikumaks. Hiiumaale küll asja polnud, aga tantsu jätkus mitmeks esinemiseks. Ja otse loomulikult saatis neid kõiki laussadu.

Võidutule jagamine Leisis, vihmapiisad on mõistagi ära photoshopitud :)

Väike jaanimeeleolu tekkis aga suurest ringisiblimisest hoolimata.

 Soela jaanilõke vol 1

ja lõke vol 2

 Seal, kus kunagi elutsesid nastikud, säravad nüüd ussikeeled

 Meeleoluloojad

 ja tujutõstjad

Mõnele piisab süles istumisest

ja teisele ainult ühest blombiirist

Kuigi kodune jaanilõke ähvardas tänavu vahele jääda, leidus siiski ka üks vihmavaba hetk

 Taimedest ei saa ikka kuidagi üle

 Metsik emme ehk 50-hüpet-lihtsalt-peab-üle-hüppama ja pailaps

Metsiku lapse kasvatus alga!

Kauaoodatud külalised

Oh seda rõõmu, armsad sugulased saabusidki kaugelt Ameerikast :)

Ja Marten sai onu Reinu meisterdatud uhke käru omanikuks.

Tõeline kunstiteos, mida hästi ei raatsikski muuks kui pühapäevasõitudeks tarvitada....

Noormees ei nõustunud sealt aga esimesel päeval üldse maha tulema. Oleks vist selles ka vabalt ööbinud, kui me poleks teda sealt lõpuks suure nutuga välja tõstnud ja vägisi voodisse toimetanud.

On ikka küll

Täiesti suvaline vestlus täiesti suvalisel õhtul
Marten: "Issi merel. .....Onu Meelis merel."
Vanaemme: "Onu Andres ka merel. Oled sa ikka seltskonda sattunud."
Marten: "Hirmus asi!"

 Üks teine õhtu diivanil, kui Marten sätib hoolega karusid ja arutleb: "Väike mömmi.
 Tahab issi sülle minna"

Marten: "Issi läks bussi pääle." (Ühtki bussi ega bussipeatust ei saa mööda lasta ilma selle lauseta)
 Samas teatab ta aeg-ajalt ka: "Issi laevas"
Üsna keeruline olukord seega: olla bussiga laevas, mere pääl ja veel pealegi arvuti sees.

Esimesed

Maasikate aeg on käes! 

Esimesed saabusid juba 12.06!.

Fotosüüdistused

Fotokaga ringi kappamine on nakkav. Enam ei saa nii, et  jätad midagi kuskile ripakile - kõik läheb loosi. Näiteks üks päev avastasin, et noormees oli pool fotokat täis pildistanud.

Siit leidsingi fotoka

autoportree

 autoportree vol 2

 tukk ka pääle

ütlemata ilus mänguasjakast

ja lagi

ja pörand

ja uks

siit poolt on ka uks ilus

oih, ämme

Üks teine päev aias harjutasime aga loodusvõtteid. Harjutamine tähendas peaasjalikult seda, et noormees plõksis siia-sinna. Eriti armastas aga makrovõtteid, st fotokas surutakse vastu soovitud objekti ja vajutatakse täiest jõust power nuppu. Loogiline, kui tegemist on jõunupuga, eksole.

Kassid on meil õnneks rahulikud ja leplikud

Ja muud tegelased üldiselt ka, kui nad ei tea, et neid pildistatakse 

Kahese kohta täitsa kobe pilt

Kui õunapuud õitsesid

Juba paar aastat on mul olnud õnn olla kodus, kui õunapuud õitsevad. Ja kuna see on tõesti "kõige-kõige lemmikum" aeg, nagu Marten ütleb, siis otsustasin jäädvustada kogu selle ilusa perioodi.

Esimesed õied 18.05

19.05 juba rohkem kui üks õis

20.05 voila, pea kõik õitsevad

....21.05 ja muudkui õitsevad

22.05

23.05 vaade on jätkuvalt võrratu

24.05 väsimuse märgid

25.05 olid aias kõik juba pudenenud, aga üks viimane varjuline oli täies õitemeres