Kolmapäeval oli meil kindel plaan minna külla issile Soome. Kõik, mis vaja, sai pakitud ja prinditud. Kaasa sai nopitud ka karbitäis koduaia maasikaid, mis hoolimata varasest ilmutamisest ei kavatse eriti aktiivselt valmida; üks imemaitsev oma kurk ning ootusesärev noormees.
Kõik oli sõiduks valmis. Ainult et issi oli suutnud taaskord oma telefoni kuhugi unustada. Pärast tunde kestvaid ühenduse katsetusi loobusime oma üritusest. Nii palju siis reisidest meie peres. Hea, et ma vähemalt öömaja lõplikult kokku ei leppinud.
Ohjah, mõne inimese peale ei saa ikka kohe mitte kunagi loota.
No comments:
Post a Comment