Uurimistööde hindamise ikke alt vabanemine mõjus nii eufooriliselt, et avalduma hakkas geen 69327E24D, mis rahvakeeli tuntud kui toimeka perenaise geen. Võtsin kätte ja sulatasin esiti meie üüratu sügavkülmakirstu ära (1. korda pärast soetamist). Polnud sugugi hull, kui jätta välja äärmiselt nördinud titt, kes tundis, et emme armastab sügavkülmakirstu palju enam kui teda.
Noos oli muidugi võimas. Välja tuli sadakond liitirit maasikamoose, vaarikaid, mustsõstraid, astelpajumarju, mustikaid, punaseid sõstraid ja pohli; 4 aastat vanad lestad; 10-kond kotti kõrvitsakuubikuid, ube ja herneid; tundmatu metslooma liha mõne prae jagu ja 6 l kasemahla, nii et nälga me tõenäoliselt järgmise 5 kuu jooksul ei jää.
Aga mis ühe paarisajaliitrise kirstu tühjendamine ikka on? Kökimöki. Nähes meeletut marjalaadungit, hakkasid mõtted koheselt liikuma magustoitude suunas. Otsustatud sai küpsisetordi ja martsipanise vaarika-kohupiima-rullbiskviidi kasuks. Vahepeal käisin piilumas ka kurikuulsat komeeti, mida juba mitu korda otsimas käidud. Oli teine seekord täitsa ilusti meie noore kase kohal olemas ja binokliga igati hoomatav.
Kell 11 õhtul oli aga just paras aeg koristama hakata. Ja mitte lihtsalt rutiinselt siit natuke tolmu ja sealt natuke ja siis tolmuimejaga ja lõpuks põrandate pesu, vaid seekord oli tahtmine nühkida ja küürida absoluutselt kõiki nurgataguseid. Alates uste ja klaaside pesust ja lõpetades dushiruumi "lõhnaprobleemi" lahendamiseni. Paralleelselt podises pliidil hommikupuder ja pesumasinas uhas pesu. Marten oli ka ülimalt ametis - sõitis laevaga mööda tube ja kui avastas põrandapesuämbri, algasid muidugi lõputud veemängud.
Laupäeva hommikuks oli ülitoimeka perenaise geeni avaldumine pisut tagasihoidlikum, aga arvatavasti ongi see kodeeritud avalduma reedeti.
No comments:
Post a Comment