Igal hommikul pean end uksest välja astudes tõsiselt veenma, et käes ei ole aprilli lõpp ega mai, isegi mitte märtsi lõpp. Looduses rõkkab igal juhul tõeline kevad: lõokesed lõõritavad, metsvindid lendavad siuh ja siuh ühte ja teise suunda, maa ja ilm on poegivaid kasse ja lendlevaid liblikaid täis (80% tõenäosusega tuleb mul taas kirjumirju suvi, sest suurem osa täna kohatud liblikatest olid koerliblikad ja ainult üks lapsuliblikas). Temperatuur tõuseb vastavalt kuupäevale - eile 9C, täna 10C... Kanakoolmed on end juba igale poole õitsema ajanud, kask tilgub, vaher on juba lõpetanud, mesilased s...vad rõõmsalt linu täis...
Nii kena.
Tahaks kohe kõigest hingest üle väljade silgata ja loodusega kaasa rõkata. Kui ainult arvutis ei ootaks mustmiljon uurimistööd hindamist, paar artiklit kirjutamist ning järjekordne viirus poleks meid üles leidnud. Pole hullu, sellise ilma ja olemise juures pole aega kaua haige olla. Merelgi on võibolla juba jää läinud...
No comments:
Post a Comment