Töökasvatus missugune

Noormees on meil tõesti agar: hommikuid peab alustama omatehtud võileivaga, mis pole sugugi mingi lihtne amps. Kõigepealt röstib ta ühe saiaviilu, samal ajal vajutab alla kohvimasina nupu. Soojale saiale määritakse võid, siis pasteeti, siis jälle natuke võid. Kurgiviilu võib ka lisada, aga ainult oma käega. Sibulavarred ja till hästi ei sobi või siis pigem ei sobi üldse. Võileivast süüakse üldjuhul aga vaid mõned ampsud, põhirõhk läheb kohvile ja pasteedi järelkühveldamisele lusikaga.
Õues on lemmiktegevusteks muru niitmine "kartuliga" (aka traktor), kõikvõimalike mõttekate ja mõttetute asjade kastmine, kiisutite eest "hoolitsemine", nende igale poole tassimine ja autopesu. Selles viimases on ta eriti osav ja hoolikas.

(Paremas käes olev "kiisut" paistab olevat eriti kindlalt hoitud)

Ei taha nagu hästi teadagi, kui hoolikalt need kaks seal vasakus käes on hoitud

Üks koht on veel natuke must

Kõige olulisem osa autopesust on mõistagi....

Tubastest tegevustest on noormehe lemmikuteks pastapliiatsite ja muude masinate remontimine, jäätisekokteilide (ehk Marteni keeles pimsika jätisega) ja jäätise valmistamine ning nende söömine, nõude pesemine, külmkapist asjade, eelkõige ketsupi väljatõstmine (mis värk neil lastel selle ketsupiga ikkagi on?). Tolmuimeja mainimisel tormatakse juba õige ukse taha seda välja sikutama, täpselt on teada ka see, kust tuleb juhe ja kuhu see panna tuleb, nuppudest rääkimata. Ka saunas pole meil enam probleemi vihtleja leidmisega.
Potil käimine on nüüdseks ka selgemast selgem (oli ka aeg). Kui õnnetus siiski juhtub, siis nõuab noormees varmalt kahte kaussi õue, kus muidugi mõista saab kõik põhjalikult ära pesta ja ei saa mitte unustada ka loputamist. Isegi nööri pääle tahaks ta kõik asjad ise riputada, kui ainult natuke pikem oleks.