Sume, rõske ja maadligi hall ilm. Just sellistel hetkeldel on õige aeg avada viimane päikesekiir - SPA kinkekaart - ning võtta vastu otsus kolida mõneks ajaks Spasse. Mitte niisama mullivanni mulistama, vaid ikka peenelt - koos toa ja hoolitsustega. Üleüldises "maailmalõpu ja jõulupaanikas" oli see lausa ainuõige samm, sest juba tund kaubandusvõrgus tüütas niivõrd, et oleksin meelsamini hotelli lounge-s pakse soomlasi võinud jälgida.
Me nii armastame poes käia.
Mõnel on muidugi oskus shoping enda kasuks pöörata ja seda kohati isegi nautida.
Nii pole juhtunud mitte ainult ühel korral.
Õnneks meie piinad lõppesid: lumise merevaatega ja Villiga tuba oli meie päralt.
Peagi sai Mattis omale uue näo, sest vana kisti näohoolitsuses julmalt maha. Marten jälle tõmbas peale 3 tundi aurusauna, basseine ja mullivanni kokku kui rosin ja meenutas pigem 80-aastast taadikest.
Mehed iluund magamas.
Mina tundsin end peale šokolaadihoolitsust niiiiii jumalikult, et selleks pole lausa sõnugi.
Isegi mandariinivärska polnud sugugi enam lihtsalt mandariinidega värska, vaid justkui midagi palju enamat.
Peale õhtusööki peenes restoranis, kus Marten üritas kõikidelt laudadelt laudlinu maha tõmmata ja üle saali lõõritada, otsustasime veel viimast korda jõulutuledes Kuressaaret imetleda (ikkagi maailmalõpp ju tulemas).
Õnneks jätkus hoolitsusi ka järgmiseks päevaks. Ja meie poolest oleks võinud "maailmalõpp isegi tulla", sest olime oma maailma mõnusaimaid hoolitsused kätte saanud.
Aitäh neile, kes sellise mõnusa kingituse organiseerisid :)
No comments:
Post a Comment