Friday, April 6, 2012

Teistmoodi pühad

Kui ma salamisi mõtlesin, et pühadeks saame vast ikka terveks, siis võta näpust. Ei aidanud see, et olime vältinud õues käimisi, mina manustanud hommikusi küüslauguvõileibu Citroseptifantaga. Neljapäeval hingeldas, lörises ja köhis pisike terve päeva, nii et kohe hirm tuli peale. Lisaks oli täielikult haihtunud tema tavapärane meeletu söögiisu. Ja isegi kui ta suure ässitamise peale pisut jaksas imeda, siis sundis järgmine köhahoog piima suures kaares väljuma. Igal juhul olime neljapäeva õhtul kahtleval seisukohal, kas hakata kohe Kuressaare haigla poole sõitma või oodata veel natuke. Pisike oli ikka väga loid ja ei suutnud isegi oma raamatu poole vaadatagi, rääkimata oma lemmikute - linnupesaga ja punaste papudega  suhtlemisest. Õnneks oli mu ema nii ettenägelik, et oli juba  antibiootikumi igaks juhuks valmis ostnud ja niisiis otsustasime sõitmise sel õhtul ära jätta.
Öö vastu Suurt reedet tundus üsna hirmuäratav. Katsu magama jääda, kui õhtul ei suutnud end kuidagi tagasi hoida pidevalt Marteni hingamist  kontrollimast. Lisaks tundus mulle, et ta lihtsalt upub oma tati sisse, mis tal seal kuskil muudkui kogunes ja kogunes ja millest andsid märku pidevad köhimised. Niisiis sai uppumise vältimiseks ja hingamise soodustamiseks Marten mu voodisse koos oma lamamistooliga tõstetud. Aga loodus on ka tark. Kui laps on haige, siis peab kuidagi nii sättima, et ema ka ülal oleks. Nohu ja köha pole ülal olemiseks piisavad põhjused, vähemalt siis mitte, kui käe ulatuses on Xymelin ja Taruvaik, niisiis tuleb midagi kavalamat välja mõelda. Näiteks hull palavik, mis sunniks ikka mitmeid kordi riideid ja voodipesusid vahetama. Nii möödus meie öö vastu Suurt reedet üsna toimekalt: pisike magas ja ei huvitunud söömisest mitte üks raas, mina mõõtsin ta temperatuuri, kontrollisin muudkui ega hingamine ole lõõtsutamisele kalduv, higistasin end hulluks ning omandasin muuhulgas veel ühe mõnusa põletiku. Lisaks muretses üleval korrusel meie vanaemme, kes suutis magama jääda alles siis, kui oli kontrollitud, et me oleme ikka elus.
Suur reede oli meie jaoks nii püha päev, et isegi kätt ei suutnud väga tõsta. Õhtuks oli antibiootikumi ravil juba kaks ja üks neist sai jalga võlusussid, mis aitavad tal hästi ruttu terveks saada.

7 comments:

  1. Jõudu teile ja paranege ikka kiiresti! Võlusussid raudselt aitavad!

    ReplyDelete
  2. Aitäh :) Headel soovidel on mõju: juba ongi parem. Pisike huvitub vähemalt söögist, kuigi imemise taipamine võtab pisut aega. Haistmismeel ju täielikult häiritud.

    ReplyDelete
  3. Väga hea kui on abi. Ma panen siis veel ühe portsu häid soove teele, ehk saab varsti täitsa terveks!

    ReplyDelete
  4. Saadan siitpoolt ka palju tervisi, ehk saate siis täitsa terveks.

    ReplyDelete
  5. Oi, kui kurb lugeda, et pisike nii haige. See on emmele ju veel miljon korda hirmsam, kui ise haige olla. Õnneks on teil vähemalt vanaemast arst omast käest võtta. Minu arust on just see teadmatus jube, et mida nüüd tegema peaks ja kas nüüd on see aeg, kui ise enam midagi teha ei saa ja peaks näiteks haiglasse minema. Nüüdseks olete kindlasti juba tervemad, aga saadan veel tervisi juurde ka:)

    ReplyDelete
  6. Tänu kõigile headele soovidele, oleme nüüdseks kenasti peaaegu tip-top. Aitäh kõigile, kes meie poole häid mõtteid saatsid :)

    ReplyDelete