Taas on käes aeg, kui kõik loomad metsas võivad kergendatult hingata. Marten ei pea sigu eemale ehmatama ja põdrad võivad rahulikult kasvõi tee peal pikutada. Üks jahimees loksub nimelt jälle ohutus kauguses. Selline pidumeeleolu valitseb metsas juba paar nädalat. Meie nii pidulised just pole, aga nutmise oleme jätnud pigem loodusele (kes tänavu näikse kohe eriti härdas meeleolus olevat kogu aeg).
Sai isegi proovitud Martenit merele sokutada, aga ta polnud nõus kõhtu sisse tõmbama.
Issi igatsuse ja igavuse peletamiseks võtsime ette sauna remondi ja kaevasime õue üles. No olgu, seda tegi siiski Sergei.
Meie oleme pigem sõnniku ja lehtede-õunte inimesed. Praeguseks on aiast kolme päeva jooksul sadakond kärutäit õunu ja lehti kompostihunnikusse viidud. Ja ausalt öeldes hakkab juba kergelt kopp ette saama.
Nö mitteõunaaasta saak. Ja selliseid puualuseid on meil 24!
Õhtud mööduvad aga põhiliselt kassi kiusates.
Jah just sellise näoga lähenetakse magavale kassile, ise järjekindlalt kiissitades.
Sekka muidugi teleka ees kõõlumisi, Aracauria käperdamisi, ajalehtede rebimisi ja pidevat kõrvakontrolli. Kõrvad on Marteni jaoks tema kõige olulisemad kehaosad ja nende olemasolu tuleb pidevalt kontrollida. Isegi magama jäädakse kõrvad peos :) Kui muidugi üldse suvatsetakse magama jääda.
issi tuleb juba varsti tagasi :)
ReplyDelete