9. kuu täitumisega seoses lisandus Martenile üks lisanimi. Nüüdsest on ta Marten-Pätu Tabri. Kui siiani oli tegemist ingellikult naeratava äärmiselt rahumeelse tegelasega, siis nüüdseks on rahumeelsusest ainult riismed. Ei möödu hetkegi, kui kuskilt ei lendaks midagi maha, ei sikutataks välja ega võetaks muud toredat ette. Eriti vahva on muidugi avada kamina- ja pliidiuksi ja venitada igal vabal hetkel kassi sabast. Seda kõike saadab otse loomulikult lõkerdav naer.
Näiteks on vaja pugeda arvutilaua, diivani ja tugitooli vahele. Naeru jätkub aga täpselt seniks, kuni avastatakse, et on natuke kinni kiilutud.
Tartus tuli muidugi auväärsele ja kaugelt kohale sõitnud teadlasele
esitleda oma parimaid kohvitassi ümberajamise ja tordi näkku puristamise tehnikaid.
Pildistamise ajaks suudetakse aga alati näkku manada tõsiteadliku pailapse ilme.
Ei saaks öelda, et ta ei teaks oma piire. Oi, kuidas teab, aga nii ahvatlev on ju pahandusi teha. Ja kui ma siis häält tõstan või kurjustan, pistetakse sellise kapakuga lähima toanurga suunas punuma, et sealt mulle ingellikult vastu piiluda. Nagu poleks absoluutselt mitte midagi juhtunud.
Niimoodi toolisse surutult ja fotoka ees võib ta isegi hetke paigal püsida.
Järgmiseks on aga juba vaja kogu segav kaardervärk eest nihutada ja end ekraanini pressida.
Kui peaks juhtuma, et otsustad midagi arvutis teha või isegi siis, kui alles mõtled millegi tegemisele, mis pole temaga otseselt või kaudselt seotud, on kuri karjas. Riputakse nagu takjas küljes ja tiritakse või riided seljast, et ometi sülle saada.
Sa kavatsed midagi ilma minuta teha, urrr
No ja siis tulebki teha kõike seltsimees süles. Peaaegu kõike. Kohvikannu pesemine on näiteks lihtne, hambapesu on tehtav, isegi kassi-koera kausid võime koos tuppa tuua, aga no vabandage väga pissile ma temaga küll ei lähe. Röökigu palju tahes. Loomulikult röögitaksegi, ikka ukse najal püsti, katsu siis noormeest lohutada.
Lisaks pidevatele pättustele, on Martenil nüüdseks ka öö-ja päev üsna sassis. On tavaline, et magama jäädakse alles 2-3 paiku öösel. Lihtsalt on vaja mängida kollase ja punase palliga, kõõluda minu najal ning käkkida ahviga. Ärkame nagu tõelised päevavargad - heal juhul 11, pigem 12. Seejärel tunnike, poolteist mängimist ja jälle paar-kolm tunnikest õueund kassikuhila all. Vahel juhtub, et väike uni tabab ka täiesti ootamatult.
Paned noormehe just söögitooli istuma, keerad selja, et otsida kauss ja panna söök jahtuma, kui avastad, et oled siiski natuke hiljaks jäänud.
Samas ei saa kurta: nalja saab sellise pätiga tõesti igal sammul :)
Marteni une- ja ärkamisajad on väga sarnased sellele, mis mul, siis kui tööl ei pea käima. :)
ReplyDeleteSee tukkumise video on küll tase. Naljakamates koduvideodes oleks see tõeline hitt. :)
Ega ma ka saa kurta sellise elurütmi üle, ainult valge osa jääb niimoodi väga ahtakeseks. Eile näiteks suvatseti alles neljast voodisse minna. Arusaadav, reede ju.
ReplyDelete:)