11. minisünnipäev

1. jõulupüha hommikul avastasime kogu pidulikkuses, et Marten on märkamatult 11-kuuseks saanud. Kui alguses suutsime jälgida tundide ja päevade möödumist, siis nüüd ei kadunud enam mitte ainult nädalad, vaid juba ka kuud. Käbekiirelt sai kompunnitud 11-küünlaga advenditort.

... kust Marten peagi ise kõik küünlad eemaldas ja issile ulatas.

Võrreldes eelmise sünnipäevaga,  on noormehest sirgunud tõeline diskopepu. Käimisest on tema puhul asi veel kaugel, isegi iseseisev seismine pole pähe tulnud. Iga parema pala peale hakkavad aga pea, tagumik, käed, jalad või kõik koos kaasa õõtsuma (ses suhtes täitsa emmesse :)

Selgeks on saanud kallistamine, mis on nii armas, et puhke või nutma (õnnepisaraid peaks jätkuma :)

Nüüdseks on Marten aru saanud ka käte olulisusest. Sellest et nendega on võimalik igal võimalusel midagi suhu pista. Titetoolist on saanud piinapink, millest on igal juhul vaja kiiremas korras lahkuda. Samas tavatool tundub vähemalt mõnikord olevat niivõrd kaldes, et sellest lihtsalt kukutakse maha.

 Vat püsin siis, kui tahan

Magamajäämine võib jätkuvalt tabada suvalisel momendil, näiteks 10 sekundit peale kärusse tõstmist.

Mänguasjal ja mänguasjal on vahe. Jama mänguasi visatakse hoobilt nurka, see-eest mõnda võidakse uurida lausa 5 minutit jutti.

Ja mõni mänguasi teeb kohe eriti nalja :)

Kütmisega pole meil enam mingit muret. Marten kontrollib nii pliidisuud, tuharuumi, ahju kui ka lööre.

Üleüldse on tema abi vajalik iga tegevuse juures. Pole asja, milles ta osaleda ei tahaks. Alates piparkookide küpsetamisest, kassitoidu segamisest, ajakirjadest olulisemate artiklite väljarebimisest jms. Meie arvamused laualina osas lähevad aga kardinaalselt lahku. Marteni arvates nimelt ei tohiks see laual püsida kauem kui 2 sekundit. 

Peavalu valmistab meile ka Marteni unereziim, milles küll kedagi peale meie endi süüdistada pole. Jätkuvalt magaks Marten pigem päeva maha ja möllaks terve öö energiliselt ringi. Üles saame valdavalt alles 12 paiku päeval, kella 1ks on noormees juba nii väsinud, et võiks vabalt magama jääda. Suurte pingutustega veame siiski kella 2ni välja, siis 3 tundi kosutavat vankriund, väike uinak 9 paiku õhtul ning siis 2-3ni üleval olemist. Uuest aastast peab unereziim siiski muutuma, sest muidu paneb varsti Marten meid, mitte meie teda, magama.

Kui 10. minisünnipäeva hittkingitused-õnnelikud kollased õhupallid olid Marteni vaenlasteks ja meie siiraks rõõmuks kolm nädalat, siis nüüdseks on õhupallidest saanud Marteni vaieldamatud lemmikud. Meil on muidugi natuke kahju, sest enam pole midagi, mis suudaks teda telekast ja arvutitest eemal hoida.

3 vaprakest, kes on suutnud kuu vastu pidada