Oma lugu otsimas: Ja ongi aasta täis

25. jaanuar oli mitmekülgselt tähtis päev: oli nimelt Paavlipäev, oli Tiina sünnipäev, Klaarika sünnipäev ja mis kõige olulisem - sai aasta täis ka ajast, kui Marten meie armsaks kambajõmmiks sai. Isegi päike paistis selle auks ja tuul puhus.

Aastaga on 50 cm-st ja 3,3 kg unilasest saanud 82 cm-ne ja 12,6 kg tõeline aktivist. Ei, ta ei kõnni veel ning seismisele eelistab iga kell "makaroni" ehk siis laseb nägu nalja täis põlved lõdvaks. See-eest mööda seina ääri, ühest käest kinni, emme dressipükste või ratastega asjade najal liigub ta väga eduliselt. Üks päev siiski tegi kogemata iseseisva sammu minu käe otsast lauani, aga see oli tema arvates vist ilmselge vahemaa möödahindamine ja rohkem ta seda viga pole teinud.

Pole enam tõesti asja, mida ta kätte ei saa (va ainult mõni lae alla või sinna lähedusse riputatud asi, aga ka selles ei saa enam kindel olla, sest pika karjumise peale võivad ka need lõpuks vabatahtlikult alla kukkuda :)

Ka on ta ikka täielik õgilane, kes ei ütle iialgi ära väiksest pasteedisaiast või kesköisest pudrust.

Martenil on siiski veel arenguruumi võrreldes emmega :)

Marteni vaieldamatud lemmikud on aga kommid - nende nimel on ta isegi nõus pisut vaeva nägema ehk need täitsa ise paberist lahti leotama.
Otse loomulikult on suure söömisega seoses ka kakamine umbes sama intensiivne kui kahekuustel - ehk siis vähemalt 3-4 korda päevas. Pole ka haruldane, et kakat jätkub ka mähkmest väljapoole, eriti siis, kui mängus on mustikad :)

"Verbaalsetest oskustest" kuulusid viimasel kuul Marteni ampluaasse huulte torru ajamine koos puhumisega (auhind sellele, kes mõtleb välja, mida see peaks tähendama). Lisaks kasutab ta tihti ka veidrat huultemängu, mida me keegi ei suuda temaviisi järgi teha. Kõige sarnasema tulemuse annab võib-olla sõna babbl-babbl-babbl kordamine, aga nii, et üla- ja alahuul ning suunurgad töötavad vaheldumisi. Parimatel päevadel öeldakse ka "tere", aga enamasti "tänatakse" igal sammul. Keelde on lisandunud ka uus termin "nänn" või "änn" või "änni", mis tähistab kõiki häid asju/olendeid ehk siis toitu, autosid ja naisi.
Seevastu "kiisss" tähistab ainuisikuliselt kasse, kes on Marteni (ja tõenäoliselt kasside enda arvates) majas kõige tähtsamad. "Kisssist" teavitatakse nii, et ila lendab igas kandis ja vasak käsi tõuseb kõrgele õhku nagu multifilmikangelastel. Kui muidu võib juba nutt tagataskus olla, siis kassi märkamisel, on kõik jälle parimas korras.

Sünnipäeval oli päevakangelane juba hommikust peale erakordselt abivalmis. Nähes, et kiluvõileibade jaoks on vaja sibulaid, kattis ta igaks juhuks kogu vahekoja põranda sibulatega.

Oot, palju sul neid vaja oligi?

Edasi kulusid Marteni abikäed ära ka võileibade tegemisel, ainult kotlettide ja lihapallide praadimise ajaks tema jõud korraks rauges. Peo ajaks oli ta aga taas parimas tujus. Kuidas siis muidu, kui kohal olid maailma parimad sõbrad.

Ehk siis....

Ja maailma parimad kingitused. Just need, mida vajati, aga millest ei osatud isegi unistada.

Nagu muusikaga auto, mis Marteni-sugusele diskopepule lausa ideaalne

Uhke tuunitud kelk

Koduste poolt lisandusid trumm, kampsik, suur muinasjuturaamat ja kiik, mis hetkel on pigem piinapingistaatuses

Õhtu tipuks sai teele pandud hiina latern, vesteldud kõigi õnnitlejatega üle maailma ja hävitatud traditsioonilised sünnipäevavahvlid (ei mäleta ühtki oma lapsepõlvesünnipäeva, kust oleks puudunud mamma hunnik vahvleid).

Sellega polnud sünnipäevapidu aga sugugi läbi. Vahepeal oli lihtsalt öö ja siis kõik jätkus kuni järgmise ööni.