22 - viimane taks

Tänasele päevale võib kalendris suure ja punase ringi ümber tõmmata, sest lõpuks ometi liikus noormees enamuse päevast jalgadel, mitte enam põlvedel. Nüüdsest saab ka Martenit ametlikult käijate hulka lugeda.

Esimesed iseseisvad sammud tulid puhtjuhuslikult juba 9. veebruaril. Edasi järgnesid tagasihoidlikud katsetused, mis heal juhul lõppesid diivani või mõne muu eseme haarangutega, enamasti aga lihtsalt kibekiire tagumikule maandumisega. Ilma igasuguse kisata. Martenit ei paistnud sugugi kõigutavat see, et kõik ümberringi kahel jalal liiguvad. Absoluutselt mõistetamatuna tundusid ka meie eufoorilised plaksutamised ja kilkamised tema juhuslike sammude üle. 

Lõpliku tõuke andis tõenäoliselt käik Grand Rose. Käigust oli asi muidugi kaugel, pigem oli see spasse kolimine, sest olime seal ikka mõnuga - üle 4 tunni. Kui keegi peaks arvama, et noormees spast just väga ei vaimustunud, siis ta eksib rängalt. Nauditud sai absoluutselt kõiki saunu ja basseine. Meie eriliseks lemmikuks oli kasesaun, kus lisaks ideaalsele 75-kraadile, taustamuusikale ja kasepakulisele laele, sai vaadata ka imekauneid loodusfilme. Kui noormehel palav hakkas, ei pistnud ta sugugi kisama, vaid libistas end intelligentselt lavaastmetelt järjest allapoole, kuni põrandani jõudes tõmbas otsustavalt kättpidi alla ka mind ning tüüris otsejoones ukseni. Pärast sellist kuumust tuli ilmselgelt karastada end basseinis ja sinna ta koheselt suuna ka võttis (võites möödaminnes kõigi naiskülastajate südamed). Kui ta just ei põhjustanud vastunaeratusi, siis tekitas vähemalt diskussiooni. "Kuidas pisipiigale meeldib? On ta ikka pisipiiga? Ah ei ole. No siis oli ikka mehel õigus" pidi üks naisterahvas pettuma. Mees tema kõrval oli see-eest äärmiselt võidukas: "No mis ma ütlesin. Vaata, täitsa poisi nägu."

Ei oskagi nüüd midagi arvata, kas peaks selle dilemma peale rõõmustama või kurvastama. Seda, et Martenit piigaks peeti võiks siiski võtta rohkem komplimendina - näe nii ilus, et võiks vabalt ka tüdruk olla:) Pigem aga peaks vist lähiajal käärid haarama ja talle vähe poisilikuma soengu tegema.

Ps! Viimase Leisi spa külastuse käigus esitatud küsimuse peale võib aga ainult siirast rõõmu tunda. No tõesti pole ammu küsitud, mitmendas klassis ma käin :)