Küll need vanemad juba leiavad,
mille üle rõõmustada ja uhkust tunda. Kuigi 80% päevast möödub sigaduste
tähe all, siis oma rosinake leidub igas päevas.
Hiljuti
näiteks tabasin Pätu köögist kesk banaanikoori. Ei, ta ei olnud jälle
biojäätmete prügikasti ümber tõmmanud, isegi mitte seda revideerinud.
Seekord oli ta täiesti iseseisvalt laua pealt banaani upitanud,
selle oma mitte just väga treenitud näppudega ära koorinud ja
mutsis kõiges pühalikkuses just viimase osa sisu hinge alla. Tol hetkel
tundus see peaaegu Nobeli-preemia väärilise teona, sest ise-söömine pole
Martenile senini eriti pähe tulnud.
Tabatud!
Järgmisel
hetkel oli väike aktivist juba oma esimest raamatut lõpetamas. Vähe
sellest noormees treenib vabal ajal nii hoolega, et püksipõlved annavad
alla. Aga võib-olla on tegemist ka tulevase rokkariga, kes on oma imago
loomisega juba üsna vara algust teinud :)
Humanitaarikalduvustega rokkar
No comments:
Post a Comment