Saturday, January 21, 2012

Molu-molu

Aeg lendab. Mina ainult molutan. Miskit tarka ei oska pääle hakata. Ei viitsi ka nagu. Tegelikult toimub muidugi iga päev miskit. Näiteks oleme nüüd juba 5 päeva Tartus veetnud. Maarjamõisa on üle vaadatatud, beebipoodidele juba mitu tiiru peale tehtud, vankrite mudelite osas võime vabalt ise konsultatsioone andma hakata. Töölauad on ära koristatud, kapid ka isegi ja sellega seoses auto juba pilgeni täis laaditud. Ja Tartu mööblipoodide toasektsioonide valikust on samuti üsna kompetentne ülevaade olemas.
Tegelikult toimub ju iga päev miskit, kuigi aeg-ajalt tundub, et päev oleks möödunud justkui  ainult pallil istudes ja kududes. 
Täna näiteks tegime terve päev Aimega süüa. Alles 4 paiku pärastlõunal oli mahti märgata, et mul on veel tegelikult kampsuni all öösärk ja hambadki pesemata.
Vahepeal olen saanud ka kõvasti targemaks. Eelkõige elektri vallas. Ei ole enam midagi imelikku, kui leiad märkmepaberi, millele maalitud: emane, 3 faasi, saele või kui elektrik teatab, et tal on vaja veel üks pakk 8-12 klambreid, 4 soonelist mõned meetrid vms. Juba leiaks ka ilma kõrvalise abita need poest üles. Ka arutoosi numbrid 54, 56 jne pole ainult mingi müstiline numbristik. Lihtsalt mingi hetk võid oma arukarpidega kasvõi vee alla kolida :)
Aga seltsimees võiks juba sündima hakata. Ega kurta pole midagi. Veeren nagu uimane pardike, kuigi hing ihkaks tantsida. Iga kord Tamme staadioni liuväljast möödudes, tahaks kohe uisud alla ajada ja jääle tormata. Õnneks pole tänavune talv, vähemalt Saaremaal, veel väga suusatamist soosinud. 
      Pallistumine 23. detsembri seisuga. Foto autor TT.
Aga mida ma võin? Aeglaselt kulgeda. Jaluta, aga vat kindlusta, et trajektoorile jääks vähemalt iga 10 minuti tagant üks potentsiaalne tualet. Viimased päevad Tartus on aga olnud üsna vilu ilmaga, nii et mu enne-jõulu hangitud külmetus ei kavatse ega kavatse taanduda. No mine tee siis oma õiget hingamist - kui pooled ööd ahmid hapnikku nagu kala maismaal. Ja muidugi puhata võiksin kõrini auguni. Aga kaua sa jaksad puhata! Magan oma 10 tundi ilusti täis, aga siis võiks ikka miskit tarka ka teha. Nii väsinud sellest puhkamisest.
Juba septembris leppisin oma kõhutüübikesega kokku, et ta sünnib 22.01. Et siis kuupäevas ka aastanumber sees. Nii, 22 on käes. Kuku? Oled sõnapidaja mees või mitte?
Aga tegelikult poleks ka paha, kui ta suvatseks sündima hakata 23.01. Et siis poleks enam jänes, vaid juba tulesüütajast veevalaja :) Aga ega siin miskit väga minu teha pole - eks ta ikka ise otsustab, millal suvatseb piisavalt uudishimulikuks hakata.

4 comments:

  1. Veevalamine peaks ju väiksele meremehele sobima?
    Peaks ka istumispalli ostma, kuskil Kauflandis need end peidavad aga ma pole veel aru saanud kus täpselt. Küllap sa varsti tantsida ka saad... ajaa siin kõik loomad tervitavad sind muidugi. Fra näiteks :)ja Suspa. Ja meie tuleme ka varsti koju, 2 nädalat veel jäänud.

    ReplyDelete
  2. Mäletan, kuidas ma Karli ootasin, tähtaeg läks mööda, nädal, teinegi. Kõikse hullem oli minuarust see, et olin koguaeg nagu valmis ja minemas, aga midagi ei toimunud. Ja midagi nagu õieti teha ka ei taha, et äkki nüüd... Aga jah, eks ta valib ise omale õige aja. Ja esilekutsumisega hirmutamine vähemalt Karli puhul aitas:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Minu oma annab muudkui lootust, aga ju ta on selline pika taipamisega saarlane, et tal selle kiire asjaga aega küll ja ilm ka külm praegu...

      Delete
  3. no ma loodan, et ta soojasid ilmasid siiski ootama ei jää, sest lubas veel külmemaks minna ja suvi on veel kaugel!

    ReplyDelete