Täna käisime Tartu Raeplatsi jäädraakonit vaatamas. Kui mul muidu pole probleeme näiteks kõikides pilvedes mingeid reaalseid objekte näha ja üleüldse poolt teistele nägematut juurde mõelda, siis täna seda kuju vaadates valdas küll täielik hämming.
Esimese hetkega ei suutnud peale läbipaistva postamendi midagi märgata. Siis nägin juba piltnikku vanaaegse fotokaga askeldamas, aga draakonit - netu. Käisin ka täiesti lähedalt vaatamas, et äkki on kuskil jää sees mõni väike draakon. Lähedalt sai veel vähem aru. Aga kui draakonit ei leia, tuleb võtta mängu oma draakonid.
Ma ei tea, miks inimesed sinna jääskulptuuri külge täpselt raha panevad, aga juu see on siis millekski ikka vajalik. Õngitsesin taskust ka ühe mündi ja ennäe imet, sellel oli just draakon peal. Nii ma siis suurest õnnejoovastusest surusingi oma draakoni sinna kuju külge. No tegelikult oli vist tegu pigem lõviga, aga vähemasti mulle meenutas see draakonit. Nüüd võib jääskulptuuri ametlikult ka draakonikujuks nimetada.
Ma olen juba ammu taht öelda, et see pole draakon vaid mees kes oksendab kasti!
ReplyDelete