Mõne asja juures on kõik eriline. Lihtsalt on. Ja sellest saab kohe aru.
Olgu tänatud see kauge hetk, kui mu vaateraadiusesse sattus videoklipp Uue Maailma tänavafestivalist. Paistsid natuke kollased lehed, natuke jahedamad ööd, aga hingega muusika ja päikeselaigud muutsid kogu maailma mõnusalt soojaks. Oli selge, et sellele üritusele pean ma saama. Niisiis pakkisin augusti viimastel päevadel Marteni sisse ja me läksime.
Bussisõit oli muidugi paras terror, nii üht kui teistpidi. Õnneks oli bussijuht end varustanud piisava koguse kommidega, mida mitte just väga bussisõitu armastav jõmm esimeses pingis sai meeleheaks arutada. Aga kõik see 8 tundi kannatusi oli seda väärt.
See, mis meid Uue-Maailma linnajaos ees ootas, oli lihtsalt võrratult teistmoodi. Mõnus boheemlaslik elulust õhkus igast puumaja praost ja aknaraamist.
Kilu baarist viina (ei saa mainimata jätta, et ka Marten üritas sealt midagi saada)
Ei pea vist ülearu nuputama, millega tegu :)
Nukuteater, kahjuks mitte 24h
Kapsaaia suspenöör
Oli veel palju muud. Ingveritee sidruniga, hulganisti lahkeid naeratusi, pihlamarjakäevõrud, üks "Sädelev kass", ohtralt hingega asju, igipöörlev karussell...
Karussell nagu vanasti (Henri Laupmaa foto)
Kassikontsert vol 1 (Henri Laupmaa foto)
Sirelipõõsaturnimised. Taustaks taas "Sädelev kass", aga seekord hommikumantlis. Miks mitte, pühapäev, kell ka alles 4 päeval.
Mingi pilt? Pilt küll, aga mitte lihtsalt, vaid liivast. Tehtud teab mitme inimese ja teab mitme tunni jooksul, aga see-eest puhuda oleks võinud selle laiali vaid viivuga.
Ja siis muidugi üks natuke isekas titt, kes ei tahtnud mitte midagi kuulda, küll aga näha. Ennekõike aga siiski veelompe revideerida. Õnneks oli mul võimalus vabastavalt hingata ja end viie rütmi järgi tühjaks tantsida ja siis veel ja veel positiivsust endasse ahmida.
No comments:
Post a Comment