Kellele meeldiks pärast mõnusat pühapäevast mereääres käiku avastada, et keegi on vahepeal sinu kodus kondamas käinud. Värava taga oli kummuli vana ratas. Kõik kõrvalmajade uksed olid lahti tõmmatud, asju oli liigutatud... Kuigi midagi ei paistnud otseselt kadunud olevat, oli ikkagi kõhe. Kiirustades tormasin maja taha ja jõe äärde. Pilt, mis seal avanes, oli üsna õõvastav. Ülemisel trepiastmel lebasid hunnikus riided. Lapse omad, üsna väikese pealegi...
Alumiselt astmelt paistsid jalanõud...
Jões ulpis Marteni laev.
See veel puudus, nüüd on meie jõkke keegi ära uppunud. Õngitsesin laeva välja, aga midagi ega kedagi rohkem õnneks õngitsema ei pidanud. Tõesti kummaline.
Kõik oli võimalik. Ja see tundmatus oli hirmutav.
Kõndisin tagasi maja juurde ja alles siis märkasin, et midagi siiski oli puudu. Marteni laulev auto. Nüüd tekkis juba väike kahtlus. Otsustasime rattakäula koos leitud riiete ja jalatsitega autosse pakkida ja küla vahele süüdlast otsima minna.
Aga juba hetk hiljem keeras õue auto. Kahtlused osutusid tõeks. Kõige taga oligi üks kümneaastane. Noormees oli pärast mõningast ringivaatamist otsustanud jõkke laevukesega sõitma minna. Kuna aga vesi oli septembrikuiselt jahedavõitu, tundus autosõit pisut ahvatlevam. Auto osutus kohe nii armsaks, et selle otsustas ta ratta ja kõige muu vastu vahetada ning üle kõrrepõllu kilomeetri jagu autot järgi lohistades külani jalutada. Nüüd istus see poiss märgade aluspükste väel auto tagaistmel ja irvitas ainult.
Oh, kõik oli siiski üsna hästi. Õnneks ei olnud koer temaga kaasa läinud, teda maha murdnud ega muud hullu juhtunud.
Alumiselt astmelt paistsid jalanõud...
Jões ulpis Marteni laev.
See veel puudus, nüüd on meie jõkke keegi ära uppunud. Õngitsesin laeva välja, aga midagi ega kedagi rohkem õnneks õngitsema ei pidanud. Tõesti kummaline.
Kõik oli võimalik. Ja see tundmatus oli hirmutav.
Kõndisin tagasi maja juurde ja alles siis märkasin, et midagi siiski oli puudu. Marteni laulev auto. Nüüd tekkis juba väike kahtlus. Otsustasime rattakäula koos leitud riiete ja jalatsitega autosse pakkida ja küla vahele süüdlast otsima minna.
Aga juba hetk hiljem keeras õue auto. Kahtlused osutusid tõeks. Kõige taga oligi üks kümneaastane. Noormees oli pärast mõningast ringivaatamist otsustanud jõkke laevukesega sõitma minna. Kuna aga vesi oli septembrikuiselt jahedavõitu, tundus autosõit pisut ahvatlevam. Auto osutus kohe nii armsaks, et selle otsustas ta ratta ja kõige muu vastu vahetada ning üle kõrrepõllu kilomeetri jagu autot järgi lohistades külani jalutada. Nüüd istus see poiss märgade aluspükste väel auto tagaistmel ja irvitas ainult.
Oh, kõik oli siiski üsna hästi. Õnneks ei olnud koer temaga kaasa läinud, teda maha murdnud ega muud hullu juhtunud.
No comments:
Post a Comment