See aasta tuli teisiti, tiu-tiu

Polnud nimelt palju puudu sellest, et oleksin aastavahetuse saunas või jões vastu võtnud. Aga kunagi varem pole mul aasta viimasel õhtul ka selline suurepärane seltskond nagu Maailmaparandaja, Täps ja Mps saunaseltsilisteks olnud.
Kui nüüd vanarahvast uskuda, siis peaks tulema üks ütlemata õnnelik ja tervislik aasta, sest jões sai aasta viimasel õhtul käidud lausa 7 korda :)
Aasta esimesel päeval sukeldusin aga otse merre. Vabatahtlikult ja täiesti kainelt.

Kui 35 liitri jääkülma allikavee võtmisest väikse klaasiga ei hakka inimesel mere ääres külm, siis on see ilmselge märk, et ta võib vabalt viskuda ka niisama külma vette. Mõeldud, tehtud.
Kusjuures mu reaktsioon ei olnud sugugi: brrrrrrrrr, õudne, ei ealeski jne. Pani ainult imestama, miks ma seda ometi varem pole proovinud. Selline energialaks kui pärast 1. jaanuaril meres käimist, on mind tabanud vist ainult mõnikord peale jooksuvõistlusi, pärast Marteni sündi, Gruusias punaselt mäest laskudes ja ükskord pärast doonoriks olemist. Nüüd siis tean, et polegi vaja kugugi kaugele rännata ega midagi üleloomulikku korda saata, piisab vaid sõidust lähima veekoguni. Käterätik tasuks muidugi ka kaasa võtta.
Jooksmisest ma muidugi ei kavatse loobuda. Üle pika aja alustasin taas oma kuupäevajooksudega, mis tähendavad 1. jaanuaril mitte ühte haledat ringi, vaid näiteks 55 ringi. Sest see on lihtsalt piisavalt esinduslik ja ilus number.

Üht tõeliselt imelist ja parajalt pöörast uut aastat teile kõigile!