Noormees teab juba maast madalast, mis on hea. No peab midagi väga head olema, kui sellega kaasneb alati õhin ja pidulikkus. Ta teab ka seda, et erilistel puhkudel tuleb klaase/kruuse kokku lüüa. Ainult et tema arvates tuleb seda teha võimalikult suure kolksatuse ja võimalikult suure üle ääre loksumisega. Et tabada saaks maksimaalne kogus õnne, võiksid klaasid peaaegu puruneda. Loogika omamoodi töötab - killud peaks ka omakorda õnne tooma.
Niisiis on üks meil siin võtnud nõuks iga päev eriliseks muuta. Õhtuti tassitakse ühest toast teise suurt veinipakki. Peaks olema ilmselge vihje. Aga meie mõistmatud ei taha kuidagi sellest vihjest ainult aru saada. Keeldume lihtlabaselt hetkede eriliseks muutmisest.
Pole kerge see lapsepõlv - erilisi puhkusid põhimõtteliselt polegi, muudkui lürbi ainult mustsõstramahla.
No comments:
Post a Comment