Enne Mattise merele minekut (2.03) otsustasime ära käia ka Spas - Leisi omas muidugi. Kuigi Marten pugib kõigest väest ja üritab iga nädal vähemalt pool kilo juurde võtta, oli ta ujulasse võtmiseks seekord veel liiga pisi. Niisiis tuli enne SPAsse sõitu täita veel üks missioon: väsitada ta nii ära, et tüübike magaks sulistamise aja sirgelt maha ja vanaemme saaks rahulikult oma filmiprogrammi vaadata ja teleka ees tukkuda. No kui keeruline see ikka olla sai. Eriti teades, milline on ta konditsioon peale üht tavapärast pugimist.
Piimakoomas.
Et olukorda vanaemme lapsehoiu osas veelgi meeldivamaks teha, otsustasin ma poisuga enne veel ühe korraliku jalutuskäigu teha. Tagala kindlustatud, saigi jalga lasta.
Oi, oi, iga kilomeetriga Spale lähemale, mu ärevus aina kasvas. Lõpuks ometi ujuma, mullivanni, sauna ja ei mingeid piiranguid! Raseduse ajal oleksin võinud ujulates eladagi. Juba paljast kloorilõhnast hakkasin suurest rõõmust ja erutusest värisema.
Nüüd oli aga kõik teistmoodi. Mitte sellepärast, et terve SPA oli põhimõtteliselt meie päralt (peale meie oli seal veel kaks pisikest tütrukut, kes sulistasid ainult basseinis, mitte aga SPA poolel). Esiteks kobisin sauna, kus Mattis juba ees tukkus. Ronisin kohe kõige kõrgemale, sest nüüd ju võib. Aga see läks üsna vaevaliselt. Ülesse jõudes, tikkus kohe uni peale. Õnneks olin taibanud kaasa võtta eukalüpti-sidruni tilgad. Need oleks pidanud mõjuma igati toniseerivalt. Nojah, ju mõjusidki, vähemalt ei jõudnud ma jääda sügavasse unne. Edasi suundusin survedushi alla. See vähemalt äratas korraks. Mullivann aga oli jälle mõnusalt suigutav. Eriti kui seal oli nii ilmatu palju ruumi, et upu või ära. Ära sai käidud ka aurusaunas, kus pingid just täpselt nii suured, et kena pikali visata ja natuke enne meeletut ujumist puhata.
Ja siis võisingi vette sulpsatada. Mattis nautis seekord ujumist pingil ja lubas mulle kaasa elada. Ega seal just väga midagi kaasa elada polnud. Mina, kes ma enne Marteni sündi oleksin ainult basseinis elanudki, suutmata sealt enne väljuda, kui vähemalt 50 otsa ujutud, ei viitsinud seekord teha korralikult isegi mitte ühte otsa. Lihtsalt sulistasin veidi, et siis jälle uuele saunade-mullivanni tuurile minna.
Pärast paari tundi erinevates keskkondades uimerdamist otsustasime ikka koju tagasi minna.
Seal ootasid meid üllatus-üllatus rampväsinud vanaemme ja üdini õnnetu Marten, kes oli äraoldud 3 tunnist suutnud olla vaikselt lausa 15 minutit!
Nii pea me vist SPAsse ei tiku.
No comments:
Post a Comment